Kindlasti tuleb vältida taimekaitsevahendite läbikülmumist, sest selline toode ei pruugi olla enam kasutuskõlblik. Läbikülmumisel võib tekkida sade, vahendi toime võib väheneda või üldse kaduda, samuti võib sellise toote kasutamine põhjustada taimedele fütotoksilisust.

Fütotoksilisuse sümptomeid võib täheldada taimede tärkamisel või nende kasvu kestel, samuti võivad need avalduda saagikoristuse ajal. Need mõjud võivad olla nii ajutised kui püsivad. Sümptomid hõlmavad vaevumärgatavat kasvu vähenemist ja lehtedes toimuvat klorofülli suurenenud lagunemist. Viimane põhjustab kloroosseid või nekrootilisi laike.

Ruum olgu kindel

Taimekaitsevahendi väikest kogust tuleb hoida selleks ette nähtud konteineris või kapis, mis on lukustatud ja millel on mürgise aine puhul kasutatav hoiatusmärk – must pealuu ristatud säärekontidega oranžil taustal. Kindlasti tuleb taimekaitsevahendit hoida eraldi toidust, ravimitest ja söödast. Kui teil on aga taimekaitsevahendite hoidmiseks spetsiaalne hoiuruum, siis vastavalt Taimekaitseseaduse § 78 lõike 9 alusel kehtestatud põllumajandusministri 29.11.2011 määrusele nr 90 “Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded” peab see olema vajaliku suurusega, hästi ventileeritav ja valgustatav ning vedelikku mitteläbilaskvast, keemilise aine toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist põrandaga ja kõrge künnisega.

Kui hoiate taimekaitsevahendit põrandal, tuleb see asetada puitalusele, näiteks euroalusele. Hoiuruumis peab olema vedelikku imavat materjali, näiteks liiv, saepuru või turvas, samuti hari, kühvel ja veekindel anum pakendist välja valgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Nähtavale kohale tuleb panna tulekustutusvahendid ning häirekeskuse hädaabinumber 112.

Kuigi määruses on kirjas, et nähtaval kohal peaks olema ka esmaabivahendid, soovitan siiski neid hoiuruumis mitte hoida, sest taimekaitsevahendid levitavad paratamatult mürgiseid gaase ja saastavad sellega seal olevaid esmaabitarbeid. Soovitan hoida esmaabivahendid vajadusel kiiresti kättesaadavas kohas. Peale selle ei tohi mingil juhul hoida taimekaitsevahendite hoiuruumis isikukaitsevahendeid – kaitseriietust, kemikaalikindlaid kindaid, kaitsesaapaid, peakatteid jne.

Loputage pakend läbi

Taimekaitsevahendi tühja pakendit tuleb hoida hoiuruumis selleks ette nähtud konteineris või kapis, kuni pakendi üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. Enne kui panete tühja pakendi hoiule äraviimist ootama, veenduge, et pakend oleks puhas. Vastu võetakse ainult läbi loputatud tühje pakendeid.

Pakend peaks olema loputatud juba taimekaitsetööde tegemise ajal, kui pritsimislahuse valmistamisel pakend tühjaks kallatakse. Tühjaks saanud pakendisse tuleb kohe lasta puhast vett ja loputada vähemalt kolm korda, kallates iga kord loputusvee valmistatavasse pritsimislahusesse. Nii toimides ei teki hiljem probleemi, kuhu pakendi loputusvesi kallata ning pakend on kohe tühjakssaamise järel hoiustamiseks ja ohtlike jäätmete käitlejale üleandmiseks kõlblik.

Peale taimekaitsevahendite annab seadus juhised ka väetiste hoidmiseks. Väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad selle ohutuse inimeste ja loomade elule ning tervisele. Kuna väetised ei kannata vett, tuleb need hoiustada kuivas laos soovitatavalt aluse peal, et vältida põrandalt tulevat niiskust.

Väljas hoidmise korral on vajalik, et väetised oleks alustel – et õhk läbi käiks. Väetised tuleb katta, kaitsmaks neid vihmavee ja UV-kiirguse eest. Väetisekotid võivad muutuda kevade saabudes vihmavee ja UV-kiirguse mõjul rabedaks ning tõstmisel puruneda.



HOOAJAVÄLINE HOOLDUS

Taimekaitsepritsi ettevalmistamine talveks

Kui pritsimishooaeg möödas, tuleb leida pisut aega taimekaitsepritsile. Kemikaalijääkide jätmine pritsi paakidesse pikemaks ajaks võib lühendada pritsi komponentide kasutusaega. Selleks et prits
ja selle komponendid püsiks heas korras, tuleb rakendada järgmist hooajavälist hooldusprogrammi.

1.     Puhastage prits täielikult – nii seest- kui väljastpoolt. Veenduge, et kõik klapid, voolikud ja lisaseadmed on pesuainega puhtaks pestud ning seejärel puhta veega üle loputatud ning et pritsis ei ole kemikaalijääke.

2.     Asendage vigastatud tihendid uutega ja kõrvaldage tekkinud lekked. Puhastage kõik filtrid.

3.     Tühjendage prits täielikult ning laske pumbal mõni minut käia. Pange kõik klapid ja siibrid tööle ning laske pritsimiskontuurist nii palju vett välja kui võimalik. Laske pumbal seni käia, kuni kõigist pihustitest tuleb ainult õhku. Ärge unustage tühjendada ka loputuspaaki ja kätepesupaaki.

4.     Valage paaki segu, mis koosneb umbes 50 liitrist jahutusvedeliku lahusest, milles on 1/2 autode jahutussüsteemis kasutamiseks ette nähtud jahutusvedelikku (hangumistemperatuur vähemalt –36˚) ja 1/2 vett.

5.     Pange pump tööle ning lülitage järgemööda sisse kõik klapid ja funktsioonid, et jahutusvedeliku segu jõuaks kõikjale torustikku. Avage juhtkraanid ning jaotuskraanid, et jahutusvedelik jõuaks ka pihustitesse. Jahutusvedelik ei lase ka O-rõngastel, tihenditel, pumba membraanidel jms kuivada.

6.     Määrige kõiki määrimispunkte vastavalt määrimisjuhisele – olenemata sellest, mida võimaldab hooldusvälp.

7.     Kui prits on kuivanud, eemaldage rooste võimalikelt kriimustustelt või värvikahjustustelt ning tehke vajalikud värviparandused.

8.     Eemaldage glütseriiniga täidetud manomeeter ja viige see külmumiskindlasse kohta.

9.     Katke kõik metallosad õhukese korrosioonitõrjeõli kihiga. Vältige õli sattumist kummist detailidele, voolikutele ja rehvidele.

10.     Pange poom transpordiasendisse ning vabastage hüdraulikasüsteem rõhu alt.

11.     Kõiki elektrilisi pistikuid ja kontakte tuleb niiskuse, mustuse ja korrosiooni eest kaitsmiseks hoida kilekotis. Eelnevalt võib neid töödelda niiskust hülgava elektriühendustele mõeldud vahendiga.

12.     Eemaldage traktorist juhtpuldid ja arvutiekraanid ning hoidke neid puhtas ja kuivas kohas (tubastes tingimustes).

13.     Pühkige hüdraulilised liitmikud puhtaks ja katke need tolmukorkidega.

14.     Töödelge määrdeainega hüdrosilindrite kolvivardaid, mis ei ole täielikult silindri sees, et neid korrosiooni eest kaitsta.

15.     Kaitske rehve niiskuse ja deformatsiooni eest. Rehvide seinu võib kummi kaitsmiseks spetsiaalse vahendiga töödelda.

16.     Laske õhkpidurite paagist sinna kogunenud kondensvesi välja.

17.     Pritsi kaitsmiseks tolmu eest võib selle katta presendiga. Kondensvee tekkimise vältimiseks peab olema tagatud korralik ventilatsioon.

Mart Kiisküla
Konekesko Eesti ASi tootejuht