Taimekasvatusalased nõuanded 21. nädalaks
Rukkil on juba kolmas kõrresõlm ning talinisugi on paljudes Eestimaa piirkondades teine kõrresõlm moodustunud, mõnel pool on isegi osaliselt kolmas kõrresõlm olemas.
Umbrohutõrje peaks nüüd küll olema suures osas tehtud. Eks sel aastal on nende tõrjetega nii nagu on - kõigepealt oli nii külm, ei saanud umbrohutõrjet teha ja hiljem juba kasvufaas üle, ei tohtinud enam teatud tooteid kasutada. Ära tuleks täiesti unustada dikambat sisaldavate toodete kasutamine nagu Banvel ja Lintur.
Suurem enamus tooteid on lubatud kasutada kuni teise kõrresõlme tekkimiseni (Mustang Forte, Logran 20 WG, jne) ja mõned tooted ka lipulehe ilmumiseni (Sekator, Trimmer, Tomigan jt) seega võimalusi veel on mida kasutada. Kindlasti lugege toote märgistust, et hiljem kahju kannatama ei peaks. Küll aga saab kõiki neid tooteid kasutada suviviljade umbrohutõrjel.
Suviviljad
Suviviljad on valdavalt üleval, ning varajased odra külvid võrsuvad jõudsalt, kuigi vahepealne külm periood tõmbas kasvu seisma ja vintsutas neid. Kuna taimed jäid tõusmeperioodil vinduma jahedate, niiskete ilmade ja öökülmade tõttu on oht, et taimed võisid nakatuda kõrreliste harilikku juuremädanikku (Helminthosporium sativum, Fusarium spp.) Haigustekitaja on põllumuldades laialt levinud, talvitub taimejäänustel, kõrrelistel umbrohtudel ja mullas. Taimejäänused ja vaheperemeestaimed on leviku allikana olulisemad kui teravilja seemnel elunev seen.
Haiguse esinemine on tihedalt seotud agrofooniga. Otsekülv ja minimeeritud harimine suurendavad haiguse hulka. Haigus areneb vähem, kui taimed on optimaalselt väetatud ning puudub toitainete stress. Lämmastikuga üleväetamine tekitab fusarioosi, kuna rohke juurte kasv soodustab liigset vee kasutamist ja taimedel võib tekkida vee stress, mis sobib Fusarium’i seente kasvule. Haiguse tõttu idanditel või tõusmetel pruunistub ja mädaneb laikude või triipudena juurekael, vanematel taimedel ka võrsumissõlm ja alumised lehetuped. Haigetel võrsetel tekib kasvuseisak ja valgepähiksus kõlujate teradega, kõrresõlme pruunistumisel kõrresõlm murdub. Põhiliseks tõrjevõtteks on seemnete puhtimine.
Odral oleme täheldanud juba võrklaiksust (Pyrenophora teres, Drechslera teres). Haigus võib esineda nii võrkja või täpp-vormina. Tavaliselt tunneme võrkjat vormi kergesti ära, sel juhul tekivad lehtedele esialgu väikesed täpid ja viirud, mis peagi pikenevad kitsasteks tumepruunideks võrgutaolisteks laikudeks. Tugevalt nakatunud lehed kärbuvad ja kuivavad täielikult. Massiliselt areneb haigus pärast loomist.
Täpp-vormi tunnused on tumepruunid ümarad kuni piklikud klorootilise servaga laigud. Haigustunnused lehtedel tõusme faasis või täiskasvanud taimel võivad olla väga sarnased kõrreliste pruunlaiksuse (Cochliobolus sativus) tunnustega.
Tõusmete nakatumine teralt on suurim madalal temperatuuril (10-15°C). Siiski esmase nakkuse peamiseks allikaks on seenemügarad kõrretüül. Suure õhuniiskusega temperatuurivahemik 15-25°C ja päevavalgus soodustavad lülieoste teket. Eosed eralduvad tugevate õhuvoolude abil enamasti kuivalt lehepinnalt, aga ka vihmaga võivad eosed levida, kuid liikuvus langeb oluliselt. Haiguse levik oleneb esmase nakkuse hulgast, samuti peremeestaime vastuvõtlikkusest. Toitainete tase võib vastuvõtlikkust mõjutada, liigne lämmastik soodustab haigusesse nakatumist. Saagikadu võib olla varajase kahjustuse korral isegi kuni 40%. Lisaks võrklaiksusele on varajaste külvide puhul suur oht odral nakatuda äärislaiksusesse ja silmlaiksusesse.
Varakevadine pritsimine kasvufaasis 23-30 (kolmas kõrvalvõrse on nähtav kuni kõrsumise alguseni) võib vajalikuks osutuda vastuvõtlikel sortidel, mis kaitsevad taimi lehehaiguste vastu. Eelkõige haiguste vastu, mis pärsivad võrsumist ning pähikute moodustumist. Selles faasis on soovitav kasutada preparaatide kulunorme 30-40% täisnormist. Arvestada tuleb ka, et fungitsiidid mõjutavad oluliselt majanduslikku tulu. Kõige efektiivsem viis on kasvatada haiguskindlamaid sorte.
Suviraps
Tänaseks on ka suvirapsid suures osas üleval, varajastel külvidel on esimene pärisleht ka juba olemas, kuid valdavalt on siiski kahe idulehe faasis. Kes vihmade tõttu või mõnel muul põhjusel pole veel jõudnud umbrohutõrjet teha, pole muretsemiseks põhjust. Nii Butisan Star (kulunorm kuni 2lha) kui Sultan Super (kulunorm 1,5-2,0 l/ha), sisaldavad toimeained metasakloor ja kvinmerak, on lubatud kasutada kuni kolmanda pärisleheni ning Butisan 400 SC (kulunorm 2,0-2,5 l/ha) ja Sultan500 SC (kulunorm 1,5-2,0 l/ha), sisaldavad toimeainet metasakloor, kuni neljanda rapsi pärisleheni.
Kuigi efektiivsus teatud umbrohtudele langeb on see piisavalt efektiivne, et tõrjuda olulisi umbrohtusid Teie põllul. Kuna Butisan Star ja Sultan Super sisaldavad kahte toimeainet annavad nad efektiivsema toime eelkõige virnale ja mailastele samuti suurendavad mõju kesalillele, vesiheinale, maltsale verevale iminõgesele jt. Seega kaks toimeainet on efektiivsem kui üks, eriti kui tegemist on tärkamisjärgse tõrjega. Tõrje puhul on kõige tähtsam siiski umbrohtude kasvufaas. Umbrohud, millel pritsimise ajal on rohkem kui 3-4 pärislehte, alluvad tõrjele halvasti. Väga sooja ja päikesepaistelisse ilmaga soovitame mitte pritsida, samuti märgi lehti, sest see võib kahjustada taime lehtedel olevat vahakirmet. Rapsi pritsimine idulehtede faasis, ei kahjusta rapsi, seega sel ajal võib julgelt teha. Kindlasti lisage paagisegusse ka BOSTAT (mullamärgaja), mis tõstab omakorda tõrje efektiivsust, kulunorm 0,2 l/ha.
Lisaks mullaherbitsiididele võib alates rapsi teisest pärislehe faasist (varem oli lubatud rapsi 3-4 pärislehest) kasutada preparaati Lontrel 72 SG. Lontrel 72 SG hävitab paljusid umbrohuliike. Näiteks kesalill, konnatatar, rukkilill, võilill ja põldohakas. Kulunorm 125-165g/ha, kulunormi suurus sõltub umbrohtude intensiivsusest. Kui on aga probleeme virna ja maltsaga, ning kui mullapreparaadi mõju polnud piisav või ei olnud mullas piisavalt niiskust, siis parimaks lahenduseks on preparaat Galera. Toodet on lubatud kasutada alates rapsi neljanda pärislehe faasist, kasutamise kulunorm 0,35 l/ha. Nii Lontel 72 SG kui Galera vajavad efektiivseks toimimiseks märgaja lisamist paagisegusse. Normaaltingimustes on tooted vihmakindlad 6 tunni möödumisel pritsimisest. Maakirp on liikvel, seetõttu tuleb jälgida põldude olukorda ja vajadusel kiirelt reageerida.
Meeldetuletuseks – vastavalt seadusele ei tohi keemilist tõrjet teha, kui temperatuur on üle +25 kraadi.
Allikas: Scandagra Eesti
