Siin-seal Eestis on talioder küll osaliselt välja läinud, kuid arvestades tema talvitumisraskusi, on enamikel põldudel taimik edukalt säilinud. Esimesed külvid on juba tehtud, aga põhikülviaeg on veel ees – see saab ilmselt suurema hoo sisse käesoleval nädalal.

Veebruaris tundus, et tuleb varajane kevad nagu eelmisel aastalgi, kuid praegu võib väita, et võrreldes möödunud aastaga on kevad oluliselt hilisem. Suures osas on vihm ja jahedad ilmad külvitöid tagasi hoidnud. Põllud on vihmast porised ning Lõuna-Eestis on kultiveerimine problemaatiline, erinevalt Põhja-Eestist, kus käib aktiivne põllutöö. Kui muld lubab ja tükki ei jää, on soovitatav talinisu äestada, mis aitaks eelkõige mullas niiskust hoida, soodustada võrsumist, hävitada haigustekitajaid ning tõrjuda umbrohtusid.

Taliviljadele on esimene pealtväetis antud ja taimed on ilusti rohetama löönud, samas on kasvama hakanud ka umbrohud. Taliviljade puhul ei ole soovitatav umbrohutõrjega kiirustada, kuna temperatuur on madal ja seoses sellega ei toimi ka preparaadid. Sellisel juhul tuleb kindlasti jälgida toote kasutussoovitusi ja pidada kinni nõuetest.

Pritsima ei tasu minna öökülmaohu puhul, sest siis toode lihtsalt ei toimi, sama võiks jälgida kasvuregulaatorite juures. Sel aastal on ülipopulaarseks saanud taimiku pritsimine aminohapetega, paljud on jõudnud seda juba ka teha. Pritsimisel peaks jällegi arvestama temperatuuri, kuna alla +5 kraadi ei tööta ka aminohapped.

Aminohapete eesmärk on aidata kurnatud taimedel energiat säästa ja stressist taastuda. Pärast pritsimist avaldub efekt väga kiiresti – taimed on elujõulisemad, haiguskindlamad.

Lihtsaim ja odavaim võimalus on kasutada toodet Prolis, mis sisaldab L-α proliini. Pärast talve on taimede suhkrutesisaldus madal ja proliin aitab seda koheselt tõsta. Samuti on proliini ülesanne taimede külmataluvust tõsta, mis tuleb esile siis, kui olete jõudnud varakult lämmastikku anda ja soodustanud taime kasvama, nõrgestades sellega taimede külmataluvust. Öökülmade korral on seega taimedel parem vastupanuvõime ja kahjustused väiksemad. Teise võimalusena on kasutusel toode Amino Plus, mis sisaldab 24% vabu aminohappeid, orgaanilisi aineid, orgaanilist süsinikku, lämmastikku ja rauda. Amino Plus vähendab talvitumisega kaasnevat stressi, soodustab juurestiku arengut ning taimede kiiremat kasvu.

Lisaks eelmainitutele võib kasutada Terra Sorb Complex’i (vabade aminohapete sisaldus 20%), mis sisaldab ka lisaks mikroelemente. Selle toote soovituslik kasutusaeg on siis, kui taimel on piisavalt lehepinda. Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad taimes paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse. Taimerakkudesse tungides suurendavad vabad L-α-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust. Eriti hea on neid kasutada taimede aktiivse vegetatiivse kasvu perioodil, enne õitsemist, viljade kasvu ajal – kui kultuur vajab toitaineid ja füsioloogilist ergutust kõige enam.

Aminohappeid ei ole üldiselt soovitav segada suures koguses väävlit või vaske sisaldavate toodetega, samuti kõrgete leeliseliste toodetega.

Talirapsikasvatajatele teadmiseks, et kellel kollane vesipüüniskauss seisab kuuri all, siis praegu on õige aeg see välja võtta. Sobivad ka tavalised kollast värvi kausid, millesse saab vee sisse panna, kuna kollane värv on atraktant, mis meelitab ligi ristõielisi kahjurputukaid. Püünised tuleks paigutada vähemalt 5–6 meetri kaugusele põllu servast. Eesmärk on kindlaks teha varre-peitkärsakate esinemine põllul, kuna hiilamardika jaoks on aeg veel liiga varajane. See meetod on integreeritud taimekaitsevõte, kus saame hinnata varre-peitkärsakate esinemist põllul ja mardikate hulgalisel esinemisel tõrjet teha.

Varre-peitkärsaka (Ceuthorrynchus pallidactylus sün. C. quadridens) valmikud on tumedad 2,5–3,3 mm pikkused kärsakad. Neid on taimedel raske märgata, sest juba taime kerge liigutamise korral kukutavad nad ennast taimedelt maha ja jäävad kokkutõmbunult ning liikumatult mullale lebama. Mardikad asustavad taimi alates varsumisest kuni õienuppude moodustumise keskpaigani.

Optimaalne lendlusaegne õhutemperatuur on 20°C. Emased isendid munevad lehe või lehevarre epidermise alla, munemiskohal võib näha tumerohelist muhku. Munajärk kestab 5-8 päeva. Esialgu kahjustavad tõugud külgvõrseid, hiljem suunduvad peavarde ning sealt lahkuvad läbi varre mulda nukkuma. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Kahjustatud vars kuivab ja murdub, seemned jäävad kõlujaks. Kahjustatud lehevarte või kahjustatud leheroodudega lehed sageli kolletuvad ja kuivavad.

Varre-peitkärsakat võib tõrjuda nii kontaktsete toodetega nagu Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,2-0,3 l/ha ja samuti süsteemsete toodetega nagu Proteus OD 0,6-0,75 l/ha ja Biscaya 0,3 l/ha. Lisaks on spetsiaalselt varjatud kahjurite tõrjeks nagu peitkärsakad (eriti siis kui kärsakas on jõudnud juba muneda), lubatud toode Pyrinex Supreme 0,75-1,25 l/ha, mis toimib nii kontaktselt kui gaasidena.

Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid.

Tänu rohestamisele ja liblikõieliste osakaalule külvikorras on sel aastal paljud põllumehed külvanud või planeerinud külvata uba. Kuna laialdast oakasvatust pole meil väga palju viljeletud, on õige
aeg rääkida ka oa umbrohutõrjest, sest paljud tooted on kasutamiseks enne taimede tärkamist.

Uba on erinevalt hernest väga tundlik erinevate taimekaitsevahendite suhtes ja seetõttu on väga oluline jälgida, et te ei kasutaks oal hernele registreeritud tooteid, näiteks MCPA, Butoxone (MCPB).

Oale soovitame kasutada järgnevaid võimalusi:

  • Enne tärkamist:

Boxer 800 EC 2,0 l/ha +1,0 l/ha Stomp SC – eeliseks on väga lai spekter: ristõielised, malts, iminõges, mailased, piimohakas, konnatatar, virn, vesihein, kesalill (70%) jt, lisaks kõrrelistest murunurmikas, rebashein, rukki-kastehein.

Basagran 1,0-2,0 l/ha + Stomp SC 1,0-1,45 l/ha – segu kasutamisel on väga oluline jälgida oa kasvufaasi, pritsida võib kuni kolmanda pärisleheni ehk siis teise pärislehe faasis. Kuna Basagran
on kontaktne ja mõjub ainult rohelise lehe kaudu, peab umbrohi olema tärganud.

Stomp seevastu on suuremas osas mullamõjuga, aga toimib ka kontaktselt. Kõige ohutum kultuurile on teha neid eraldi – Stomp SC enne tärkamist ja Basagran peale tärkamist, kuid aja kokkuhoiu mõttes saab ka koos kasutada.

Arvestada tuleb, et soovitatust hilisemal pritsimisel võib Stomp uba kahjustada – lehtedele tekivad pruunid kõrbenud laigud. Basagran laiendab oluliselt Stomp’i spektrit umbrohtude osas, tõrjudes hästi näiteks kesalille ja puju.

Lingo 2,0 l/ha sobib oal kasutamiseks enne tärkamist. Lingo’t võib kasutada ka segus 1,0 l/ha Fenix + 1,0 l/ha Lingo või 1,0 l/ha Stomp SC+ 1,0 l/ha Lingo.

Lingo sisaldab ühe toimeainena klomasooni, mis võib tekitada suurte sademete korral kloroosi. See mööduv nähtus on kultuuril kiiresti välja kasvav ja ei mõjuta saaki.

Kloroosi vältimiseks soovitame kasutada mullamärgajat Bostat 0,2 l/ha, mis lisatakse paaki viimasena. Lingo tõrjub väga hästi putkesid, hiirekõrva, hanemaltsa, virna, linnurohtu, piimohakat,
vesiheina, nõgeseid, mailast jt

  • Peale külvi, kuid mitte hiljem kui üks nädal enne oa tärkamist

Fenix 3,0 l/ha. Hinnaga optimeerimiseks võib kasutada Fenix 1,0 l/ha+ Stomp SC 1,0 l/ha – kuna Fenix tõrjub hästi kesalille, aga Stomp SC mitte, siis tuleb arves tada, et Fenix’i 1,0 l/ha norm ei
pruugi kesalille suure arvukuse korral olla piisav. Lisaks on segu efektiivne maltsale, iminõgesele, kirburohtudele, piimohakale, vesiheinale, virnale jt.