Tallegg panustab oma munadesse
13 500 lindu mahutav Pääsusilma farm koosneb kahest suurest saalist, kus pidamine on automaatiseeritud. Elektrooniliselt juhitakse ventilatsiooni, kütet ja söötmist. Paljunemine käib endiselt loomulikul teel, sest farmis on iga kümne kana kohta üks kukk.
Kohalikud kartsid haisu
“Linnuliha tarbimine on Eestis viimastel aastatel pidevalt suurenenud,” rääkis AS Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm avamisel. “Isegi 2010. aastal, vaatamata üldisele toiduainete müügimahu langusele, suurenes linnuliha tarbimine Eestis viie protsendi võrra.”
Soormi sõnul on Eestis linnuliha tootmine siiski veel tagasihoidlik – kodumaine toodang katab veidi rohkem kui poole turu vajadusest.
Linnufarmi rajamise plaan tekitas 2009. aastal kohalike elanike tulise vastuseisu. Anija ja Aavere küla elanikud kogusid kanala rajamise vastu üle 400 allkirja ning esitasid Anija vallavalitsusele ja volikogule pöördumise, milles palusid ehitusluba mitte anda.
Nad põhjendasid, et kanala hakkab rikkuma kohalikku elu- ja õhukeskkonda ning sellest tulenevalt inimeste tervist.
Anija vallavanema Tiit Tammaru sõnul on vald teinud Pääsusilma farmi rajamisel Talleggiga koostööd, et kõik farmi ehitamise ja edasise majandamisega seotud keskkonnaaspektid oleksid arvesse võetud. “Vallaelanikel peab olema uuest farmist rõõmu, mitte muret,” lootis vallavanem.
AS Talleggi äridirektori Margus Venelaine kinnitusel on uue farmi puhul keskkonnaoht nullilähedane. Sügavallapanul vabalt ringi liikuvad linnud toodavad aastas umbes 120 kantmeetrit sõnnikut, mis teisaldatakse farmist kord aastas ja vastavalt keskkonnanõuetele. Moodne jootmissüsteem välistab niiskest allapanust tingitud õhureostuse.
“Sõnniku kõrge kuivainesisalduse tõttu puudub õhureostus, mis on minimaalne ka kord aastas toimuva sõnnikuveo ajal,” selgitas Venelaine, lisades, et farmi territooriumil sõnnikut ei ladustata. Samuti ei juhita pinnasesse reovett – see kogutakse ja viiakse ära.
Oma muna on parim
Pääsusilma farm on Talleggi neljas haudemunade tootmise farm. Eelmised asuvad Ülgasel, Koongal ja Martnas.
Talleggi juhtide sõnul on õige toota broilerite kasvatamiseks vajalikud haudemunad oma farmides. Varem imporditi haudemune teistest Euroopa riikidest.
“Imporditud haudemunadega kaasnevad kaht sorti riskid,” selgitas Venelaine. “Esiteks võivad need olla madala kooruvusprotsendiga, teiseks võib importmuna olla saastunud haigusetekitajaga. Omatoodetud haudemunade kvaliteedi suudame tagada.”
Ta lisas, et oluline on ka majanduslik aspekt. “Õigel majandamisel on haudemuna omahind sisseostetust odavam. Sellega hoiame haudemunatootmist sünkroonis oma broilerikasvatuse mahuga. Haudemuna tootmist müügiks meil plaanis ei ole.”
AS Tallegg on Eesti ainus linnulihatootja, mis kuulub kontserni HKScan. Ettevõte kasvatas 2010. aastal 9,6 mln broilerit ja müüs 20,1 mln kg linnuliha ning valmistooteid.
