Talumees ehitab robotlauda majanduslangusest hoolimata
Laudaehitus algas Tori kandis asuvas Mändaluse talus aasta tagasi. Seda, et piim läheb pea poole odavamaks, ei osanud siis veel keegi ette näha.
Kuigi ei saa öelda, et Mändaluse talu vana laut oma aja ära oleks elanud, oli 2007. aasta jõulude ajal põhjust plaanida uut ehitust. Just siis tekkis lootus, et piimahind jõuab ELi tasemele. Kolmkümmend lehma lüpsid hästi ja piimatootmine tagas kõige parema sissetuleku. Seetõttu sündis laiendamisotsus kergesti. Tollal oli tööliste puudus, ja sealt robotlauda mõte alguse saigi.
"Tahtsin teenida oma talu majandamisega sama palga kui tuttavad, kes töötavad Soomes," seletab noorperemees Margus Tasane. "Muidu poleks mõtet kodutalu arendada, võiks kohe Soome tööle põrutada."
Viisteist aastat olid tööd korraldatud nii, et isa Endel Tasane vedas põllumajanduse ja poeg Margus metsanduse poolt. Kuna vanaperemees on juba üle 60, otsustas poeg isa elu kergendada.
"Isa hakkas streikima, et tema sellistes tingimustes enam lauta ei lähe," nöögib poeg sõbralikult.
Võti on Kruuda käes
Margus selgitab, et ehitamiseks on kaks võimalust: lasta kõik ehitusfirmal ära teha või ise uue lauda rajamist juhtida ning leida soodsad alltöövõtjad.
"Arvutasime rahalised võimalused läbi ja leidsime, et ehitusfirmat me palgata ei jõua. Nii hakkasin ise peatöövõtjaks. Terve eelmise suve istusin telefoni otsas ja ajasin asju," meenutab ta.
Laudaehitust alustati heast piimahinnast ja metsamüügist kogutud rahaga. Seejärel laekus noortaluniku toetus. Ehituse jätkamiseks tuli võtta pangalaenu. Ka seda otsustati teha minimaalselt.
"Kuigi küsisin laenu vaid kaks miljonit, ei tahetud esialgu anda," meenutab Margus Tasane. "Mitu kuud jõudsin pangas käia ja selgitada, kui õigeid plaane me peame."
Niiviisi, järk-järgult ja võimetekohaselt, sai sügiseks laut valmis ning noorkari sisse.
Esialgu plaaniti DeLavali robot panna tööle tänavu jaanipäevaks. Praegu tundub reaalse tähtajana järgmise aasta jaanipäev.
Venimise võimalusega arvestati juba ehitades. Sellepärast tehti uus laut vanaga kokku. Lüpsikari elab vanas. See 1995. aastal valminud hoone mahutab 40 lehma ja seadmed on töökorras. Mõne aasta eest osteti DeLavali lüpsisüsteem ning tehti korda sõnnikuhoidla.
"Ilmselt peame robotiga veel aastakese ootama ja lootma, et piimahind tõuseb vähemalt 4.50ni," tunnistab noorperemees täna.
Kuigi pererahva sõnul on lauda valmimise võti ehk piimahind Kruuda käes, kirjutati sisseseade ja roboti saamiseks ka PRIA-le investeeringutoetuse taotlus. Otsus peaks tulema kuu lõpuks.
Lammaste asemel lehmad
Pärast 1993. aasta põllumajandusreformi ei tulnud Mändalusel mõtetki, et võtaks talu eest kompensatsiooni. Kuigi Vändra katsesovhoosist saadi tagasi kaks lehma ja üks mullikas, osteti osakute eest paar tükki juurde ja hakati talu pidama. Endel lõpetas Pärnus ehitajatöö ja Margus tuli sõjaväest.
"Mõtlesin juba sõjaväes lambalauda välja. Pidime hakkama lambaid pidama, sest arvasime, et saame selle tööga kergemini hakkama kui lehmadega," ütleb Margus.
Tol ajal polnud lambakasvatus sugugi perspektiivitu ala. Villavahetusbuss käis mööda Eestit ning töötas mitu villaveskit. Ka lamba lihakeha eest sai normaalset hinda. Kari kasvas 55 loomani.
Kui lambakasvatus enam kasu ei andnud, leiti, et lehmapidamine oleks tasuvam. Lehm annab igakuise sissetuleku.
Mändaluse talu sajandivanune elumaja oli rehielamu, kuhu mahtusid ka lehmad.
"Kaheksa lehma elasid kohe selle ukse taga," näitab Margus rehetoast ümber ehitatud kaminasaali välisust. Kui vana, rehealusest kohendatud tall kaela hakkas kukkuma, ehitatigi 1995. aastal uus.
Praegu raha ja roboteid ootav laut on talus niisiis juba kolmas.
Mändalusel valitses kõva vanaperenaine
Omal ajal olid Tori valla Mannare külas kõrvuti kaks talu: 25hektarine metsatalu Maasiksaare ja 36hektarine piimakarjatalu Mändaluse. Mõlema peremehi, nii Maasiksaare Jürrit kui Mändallose Peeti, mainiti Tori mõisa raamatutes juba 1860. aaastal.
Eesti Vabariigi ajal juhtus aga nii, et Mändaluse talu perepojast pärija suri ning talu päris vanem tütar Elsa, kes oli sündinud 1914. Tütre ja talu sai endale Maasiksaare peremees Johannes Tasane. Ta abiellus Elsaga ja elama hakati Mändaluse talus.
Margus Tasasele on vanaema eriti värvikana meelde jäänud.
"Vanaema suri alles möödunud aastal, 94aastaselt. Ta oli suur tugev naine, kes suutis kõiki talutöid teha. Tema oli veel vanast peast nii kange, et võttis labida õlale, marssis õue ja ootas, kui keegi teine talle järele tuli ja labida tema käest viisakalt üle võttis. Ja kui ei võtnud, kaevas ise maatüki ära."
Marguse arvates ei tulnud tema emagi isaga maale kaasa sellepärast, et seal oli niivõrd kõva vanaperenaine.
Mehed on talus viiendat põlve jahimehed.
Nende püssitorude ette on jäänud nii põtru kui ilveseid, metssigadest rääkimata. Osa kaminaruumi iidsetel palkseintel rippuvaid põdrasarvi on auhinnatud jahitrofeed.
"Kolmeharulisi põdrasarvi ei tasu siin seinale pannagi," ütleb Endel Tasane uhkelt.
Vaike Kärg, ETKÜ Pärnumaa, Läänemaa, Valgamaa ja saarte konsulent
Mändaluse talus oli 2008. aastal 32 lehma ja keskmine piimatoodang 7168 kilo lehma kohta. Nad alustasid täiesti nullist ja on nüüd oma talu kenasti arendanud. Talu hing on Endel Tasane, aga nad teevad kõike terve perega koos.
Alustades said nad kohe aru, et tõuaretusel on mõtet. Nüüd on nad kasutanud Eesti parimaid pulle. Talu piimatoodang on hea ning ka kvaliteediga pole muret olnud.
