Talumees seljatas salmonelloosi
Kümmekond päeva tagasi sai Kopra Karjamõis OÜ juhataja Jüri Koppel veterinaaridelt kauaoodatud rõõmusõnumi: tema linnud on haigusevabad.
Märtsi lõpus olid analüüsid näidanud, et tema lindlas Valgamaal Tõlliste vallas on salmonelloos (Salmonella enteritidis), ning esimese hooga käskisid veterinaarid kogu karja hukata.
Koppel ei tahtnud kuidagi oma sulelisi teise ilma saata. Ta hakkas koos veterinaaridega uurima võimalusi oma kanade, hanede ja kalkunite päästmiseks.
Ei midagi keerulist
Kui tootmiskarjade puhul näeb eeskiri ette üksnes hukkamise, siis sugukarja ja selle täienduseks mõeldud noorlinde tohib ravida, kui nad ei ole kliiniliselt haiged, vaid üksnes pisikukandjad. Sellest Koppel kinni haaraski.
Kuigi 1800 linnust pidi ta kohe hukkama 855 kanast koosneva tootmiskarja, siis ülejäänud lootis ta päästa. “Kui on tahtmist ravida, ega selles keerulist tegelikult ei olegi,” selgitas Koppel.
Kanad ja kalkunid viis ta ravitsemiseks laudast välja, haned aga aedikusse veekogu lähedal põllule.
Haigust ravis ta antibiootikumidega, andes seda lindudele joogivee kaudu.
Ravi juhendas ja aitas läbi viia Tõlliste valla volitatud veterinaararst Niina Org.
Üksnes tänusõnu on Koppelil lausuda ka Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee kohta, kes andis loa ravi ette võtta ning hoidis silma peal.
“Neli kuud – ei läinudki väga kaua,” nentis Koppel kergendatult. Tegelikult tundusid need neli kuud teadmatust igavikuna. Mõnigi kord vaevasid kahtlused.
Rahaliselt ravi ehk ei tasunudki end ära, aga nüüd, kus tulemus teada, sai vähemalt süda rahu. Et tegi kõik endast oleneva ega läinud kergema vastupanu teed.
Koppel oli viimasel aastal keskendunud eri tõugu kanade ostule koos kukkedega. Ühtekokku oli tal karjas juba seitse kirevat kanatõugu ja need munesid ka eri värvi mune.
“Aasta vaev sai päästetud, jälle on võimalik ühte karpi panna kümme muna enam-vähem eri värvitoonides,” sõnas ta.
Koos noorlindudega on tal karjas üle 500 kana, 130 hane ja paarkümmend kalkunit.
Talveks tahab ta rekonstrueerimisel oleva lauda katuse alla saada ja edaspidi hoida seal paari tuhandet lindu. Selleni loodab ta jõuda ülejärgmisel talvel.
Neli kuud teadmatust
“Saan seal haigusohu vähendamiseks linde pidada eraldi vanusegruppide ja ka tõugude kaupa,” selgitas Koppel.
Sel moel saab uues laudas ka puhtust ja korda paremini hoida ning hõlpsamalt puhastust teha.
Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee sõnul võeti Kopra Karjamõisalt munade ja linnuliha müügi kitsendused maha 22. juulil.
“Lootus, et linnud tervenevad, oli väike, aga ravi andis tulemusi ja tasus ära,” rõõmustas ka veterinaararst Niina Org.
