Sama kinnitab ka Adavere Agro juht Hannes Alusalu. Üle-eelmisel aastal, kui piimahind langes kolmandiku ja viljahind koguni kaks kolmandikku, tuli ettevõtte käigus hoidmiseks võtta käibelaenu. See peaks nüüd makstud saama.

Sündis ka rohkesti huvitavat ja ootamatut: Järvamaal Esnas avas uksed Eesti esimene tunnustatud kitsepiimameierei; Avo Leoki kalakasvandusest jõudis müügile esimene partii Eestis täiesti uut liiki kalu – aafrika angersägasid.

Valgamaal tegutsev osaühing Kopra Karjamõis sai hakkama sisuliselt võimatuga, seljatades mitmetuhandepealises linnukarjas salmonelloosi.

Lääne-Virumaal Kiltsis lambaid kasvatav Annika Michelson uuris GPS-seadmete abil esimest korda Eestis lammaste liikumis- ja söömisharjumusi karjamaal.

27 uut loomalauta

Piimatootjatel oli lautade ehitamise aasta. Valmis ligi paar-kümmend lüpsiplatsi või karusselliga farmi. Aasta märksõnaks on aga kahtlemata kümmekond robotlauta.

Märjamaa vallas tegutsev Sarapiku talu sai kahe robotiga lauda valmis oktoobris.

“Tänavu võisid jõululaupäeval päkapikud varem tulla,” ütleb selle perenaine Mai Parve. Põhjus: kui varem tõusis ta hommikul pool viis ja veetis iga päev laudas kaheksa-üheksa tundi, siis nüüd kulub poole vähem aega ja töö on tunduvalt lihtsam.

“Kuigi ehitati hoogsalt uusi lautu ja piimatoodang tõuseb, on tähtis, et lehmade arv enam ei väheneks,” ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel Bulitko. “Kui uueks aastaks midagi soovida, siis seda, et säiliks stabiilsus, mis võimaldaks investeerida ja laene tasuda ning et jõuaksime taas 100 000 lüpsilehmani.”

Sigu aastaga 7% rohkem

Seakasvatajatele oli 2011. aasta raske. Viljahind oli esimesel poolaastal rekordiliselt kõrge ning pealegi polnud vilja saada.

Kui avati sekkumislaod, ostsid sealt vilja ära kokkuostjad ning seakasvatajatele jäid tühjad pihud. “Jaanuari lõpuks oli meie reserv müüdud, märtsi lõpuks ka Soome reserv,” räägib sigu kasvatava OÜ Markilo juht Urmas Laht.

Kevadel oli olukord nii hull, et seakasvatajad plaanisid suuremas koguses vilja sisse osta. Maad uuriti nii Lätis, Venemaal kui USAs.

Plaanid jäid katki, kuna lähiriikidest vilja osta ei õnnestunud, selleks aga, et laevatäis vilja üle mere Eestisse tuua, läinuks aega kaks-kolm kuud.

Õnneks saadi kokkuleppele Eesti kokkuostjatega ning teiseks poolaastaks oli kõige raskem aeg läbi. “Praegu maksame vilja eest 170–190 eurot tonn, jõuame osta ja õnneks on ka sealiha müügihind natuke tõusnud,” lisab Laht.

Läbielatud kriis on pannud sealihatootjad ette vaatama – tänavuse saagi osas on sõlmitud suuremate viljakasvatajatega otselepingud.

Laht ütleb veel, et raskused nõudsid enda kokkuvõtmist ja paljud tootjad tegid tõsise analüüsi. Seetõttu muutus Eesti seakasvatus efektiivsemaks ja võrreldes eelmise aastaga on sigade arv isegi 7% võrra tõusnud.

Aednike tuju viis kolibakter

“Aiandussektori selle aasta märksõna on kriis,” ütleb aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.

“Aasta tegi väga raskeks kolibakteri puhang koos turumoonutuste ja ebaterve konkurentsiga Kesk-Euroopa odava köögivilja tõttu.”

Kohalik tootja ei suutnud enam hinnaga konkurentsis püsida ja pidi müümata toodangut kompostihunnikusse vedama.

Rõõmu teeb Strastinile aga see, et jaemüüjad on hakanud märkama kodumaiste aiandussaaduse olulisust ega vaata ainult sisseveetud aedvilja odavat hinda.

Eelkõige kehtib see kartuli kohta, sest eestimaist kartulit müüdi lõppeval aastal kõikides suurtes ketipoodides.

Selle aasta kartulisaak oli OÜ Talukartul juhi Kalle Hamburgi hinnangul hea, 40–50 tonni hektarilt. Ent kuna kogu Euroopas oli hea kartuliaasta, on hinnad selle võrra madalamad.

“Kui ostja saab poest kartuli hinnaga 20 senti kilo, siis tootja jaoks on hind 8–10 senti,” möönab Hamburg. Kartulit kahjustasid tema sõnul ka juurepõletik ja kärnad.

Oder nisuga samas hinnas

“Tänavu on toidunisu ja söödaoder täpselt samas hinnas – mõlema tonni eest saab praegu 170 euro ringis,” iseloomustab teraviljakasvatajate aastat Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel. “Tavaliselt on toiduvilja hind märksa kõrgem.”

Põhjus: nisu ja rapsi varumishinnad on mitu aastat väga head püsinud ja sellepärast kasvatati neid kultuure ka rohkem. Odra kasvupind on aga aasta-aastalt vähenenud. Ilmselt saavutas odra hulk just tänavu kriitilise piiri, mis lõi hinna üles.

Teine iseärasus on Koppeli sõnul see, et taliviljade külvipind on märgatavalt suurem kui varasematel aastatel.

Kuna suvi oli kuum ja kuiv, sai vili vara koristatud ning jõuti maha külvata ka rohkem talivilja.

Sügis oli taliviljade arenguks küllalt soodne ja orased hästi arenenud.

Nüüd on aga järgmine mure, et lumi ei tuleks sula maa peale – see kahjustab oraseid tugevasti. “Põllumees valgeid pühi ei taha,” lisab Koppel.

2500 lihapulli rändas Türki

Eestis on juba 45 000 lihaveist ja nende arv kasvab. Kasvab ka eksport – ligi 2500 lihapulli rändas sel aastal Türki.

Käimalükkamisel on kolme Balti riigi ühisprojekt – Eesti, Läti ja Leedu hakkavad firma ACB Vianco kaudu koos lihaveiseid Euroopasse müüma.

Lihaveisekasvatajad on kaasatud ka tänavu loodud sisendite hankimise ühistu Farm In tegevusse.

Selle kaudu on juba tehtud ühine väetisehange, käivad ettevalmistused kütuste muretsemiseks. Suve poole on plaanis silokilede ja -võrkude ost.

“Kahjuks tõuseb tõuloomade arv vähem kui ristandite oma,” räägib lihaveisekasvatajate seltsi juht Aldo Vaan. “Ministeerium küll toetas tõuloomade ostu, kuid neid peaks veel palju rohkem sisse tooma.”

Mesilaste tõuaretus

Aasta üks märksõnu oli mesilaste tõuaretus. Mesinike liidu juhi Aleksander Kilgi sõnul käivad selleks praegu ettevalmistused: otsitakse sobivaimat tõumaterjali, valitakse puhaspaardumisalasid, töötatakse välja aretusprogrammi.

Hea on Kilgi meelest ka see, et püütakse seadusandlikult reguleerida mesinike suhteid naabritega – väljatöötamisel on mesilaste pidamise eeskiri.

“Järjepidevust tahaks, mesinike keskmine vanus tõuseb ja vaja oleks noori mesinikke,” lisab Kilk uusaastasoovi.

Selles suhtes annab tulevik lootust: Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis on plaanis hakata üle pikkade aastate taas mesinikke koolitama.

Eesti hobusetõud edukad

Ohustatud tõugu hobuste kasvatajad võivad lõppevast aastast rahuldust tunda.

Esimese Eesti meistritiitili rakendisõidus võitis tori tõugu hobusel Liberia Kaspar Kald Tartumaalt Pärna talust.

Noorte eesti sporthobuste lõppülevaatusel tunnistati parimaks Eestis sündinud sporthobuseks tori tõugu mära Csenia.

Parima eesti raskeveotäku tiitli pälvis Jüri Perteli kasvatatud Heartland, keda hinnatakse üheks viimaste aastate parimaks täkuks tõus.

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tunnustuse eesti tõugu hobuste säilitamise ja aretamise, eriti aga täkkude kasvatamise eest pälvisid Angela ja Madis Noor Jõelähtme vallast Manniva külast.