“Tänavusel konkursil arvestasime kõige muu hulgas seda, kuivõrd on metsaomanikud osanud kasutada ELi toetusi. Aeg, mil neid üldse võimalik kasutada, on ju väga üürike,” ütles erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

Varblane lisas, et mõneti on häda sellega, et Eestis on veel palju häid metsaomanikke, aga eestlaslik tagasihoidlikkus ei lase konkursile välja tulla.

Eeskujulik metsaparandus

Võitja Kalle Laid on nii aktiivne mees, olgu ühistegevuses, ettevõtluses või metsas, et tema tegevuse hindamiseks on üldse rohkem aega vaja, aga tal oli sel konkursil ka plusse toetuste kasutamisega.

“Viimane suurem projekt on tal olnud metsaparandus, millega ta võiks olla teistele eeskujuks,” ütles Varblane. Konkursiankeedi järgi on Laid oma metsas rajanud üldse uusi kraave 10 000 jm, remontinud vanu 200 jm, ehitanud metsateid 10 000 jm ja rajanud kolm tiiki.

Ta on peale aktiivse metsamajanduse seotud ka jahindusega, põllumajandusega (heinakasvatus), turismiga (ühisfirma abikaasaga), metssigade kasvatusega (kolmandik osalusest osaühingus) jne.

Ka teise koha omanik Villu Grünbaum, kelle talus tegeldakse veel põllumajandusega, on teinud metsaparandust – uusi kraave 6100 jm, metsateid 330 jm ja rajatud on üks tiik.

Villu Grünbaumi kohta ütles Ants Varblane, et tegu on taluga, mis sai Nõukogude võimult päranduseks suure, hooletusse jäetud ja söödikuid täis õunaaia, mille ala kordategemisega palju vaeva nähakse.

Kolmanda koha saanud Raivo Karpender on ainus, kes oma metsamajandust iseloomustades on konkursiankeeti märkinud, et tulu metsandus temale praegu ei anna ja kulud on märksa suuremad. Karpender on üks neist, kes on ostnud lagastatud, läbiraiutud metsamaid, kus ta sõna otseses mõttes metsa taastab.

Pessimismi ei leidnud

Üldisemalt ütles Ants Varblane žürii ringkäigu muljeid kommenteerides, et pessimismi, mida puiduturu madalseis võiks tekitada, ei ole. “Metsaomanikul on ju aega, sest mets kasvab. Kui turg on maas, tegeldakse millegi muuga,” ütles Varblane.

Samas märgati ringi käies, et üsna palju loodetakse uuele metsaomanike organisatsioone ühendavale Keskühistule Eramets.“Usun, et keskühistu hakkab varsti täitma Eesti metsamaastiku tervendaja rolli,” märkis Ants Varblane.

Talumetsamajandajate võistlusi korraldab erametsaliit alates 1994. aastast. 2000. aastal pandi alus ka parimate augustikuistele üle-eestilistele kokkutulekutele, kus vastuvõtjaks on eelmise aasta võitja.

Tänavune kokkutulek tuleb Läänemaal, eelmise aasta võitja Einar Pärnpuu juures.