Talunikud asutasid oma aumärgi
"See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist," põhjendas Ambla Metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming aumärgi asutamist.
Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.
Eile andis Ambla Metsaühistu juhatus Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate vabariiklikul kokkutulekul üle esimesed Parima talumetsa majandaja aumärgid. Aumärgi said seitseteist alates 1994. aastast toimuva iga-aastase Talumetsamajandaja konkursi võitjat.
"Väärib austust paljude talumetsaomanike julgus oma metsatöid ja tegemisi teistele näidata. Samas selgub, et nende talumetsaomanike tegemised on sageli eeskujuks ja näidiseks nii teistele talumetsaomanikele, kuid sageli ka riigi- ja firmametsade majandajatele. Paljudest parimate talumetsamajandajate talumetsadest on kujunenud hinnatud näidis- ja õppemetsad," ütles Toomas Lemming.
Võrreldes riigi- ja firmametsandusega on pere(talu)metsandus kõige säästvam metsandus ning talumetsaomanikud on kõige säästvamad metsade majandajad. Seda on tõdetud nii Maailma metsanduskonverentsil ning sama tunnistab ka Euroopa 18 miljoni peremetsaomaniku esindusorganisatsioon CEPF (The Confederation of European Forest Owners).
Säästva metsanduse tagab see, et oma mets on talumetsaomanikule ja nende peredele osa elukeskkonnast. Seepärast jälgivad peremetsaomanikud oma metsade majandamisel kõige rohkem seda, et majanduslikud, sotsiaalsed, ökoloogilised ja kultuurilised mõjud oleksid võimalikult tasakaalus.
Toomas Lemmingu sõnul pööratakse Euroopas suurt tähelepanu säästva metsanduse ja peremetsanduse arendamisele, kuid on kahetsusväärne, et valminud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 eelnõus ei ole kordagi kasutatud sõnu pere- ehk talumetsandus, rääkimata pere- ehk talumetsandus arendamisest!? Samuti on tema sõnul arengukava koostamise etapis jäetud tegemata Eesti metsaomandi struktuuri analüüs. "Mida me soovime arendada ja milliseid probleeme lahendada, kui me ei tea, kuidas on metsaomanikkond tänini käitunud ning millised on nende probleemid ja vajadused?" sõnas Lemming.
Aumärgi asutajad loodavad, et see innustab suuremat arvu talumetsaomanikke oma metsi säästvamalt majandama ning julgustab talumetsaomanikke oma hästi majandatud metsi talumetsakonkursil teiste talumetsaomanikega võrdlema.
AUMÄRGI SAAJATE NIMEKIRI
Aumärk nr. 1 – 1994.a. parim talumetsamajandaja ANTS JÜRISSAAR (Kasearu talu, Viiratsi vald, Viljandimaa)
Aumärk nr. 2 – 1995.a. parim talumetsamajandaja ALLAR SELG (Seljalepiku talu, Nissi vald, Harjumaa)
Aumärk nr. 3 – 1996.a. parim talumetsamajandaja VIKTOR LEHTSE (Pähkli talu, Iisaku vald, Ida-Virumaa)
Aumärk nr. 4 – 1997.a. parim talumetsamajandaja HEINO TEDER (Kaara talu, Tõlliste vald, Valgamaa)
Aumärk nr. 5 – 1998.a. parim talumetsamajandaja KAUPO KRUUSA (Simka-Jaani talu, Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa)
Aumärk nr. 6 – 1999.a. parim talumetsamajandaja TÕNU MÄNDLA (Rästa talu, Karula vald, Valgamaa)
Aumärk nr. 7 – 2000.a. parim talumetsamajandaja TÕNU REINVALD (Kruusimäe talu, Kuusalu vald, Harjumaa)
Aumärk nr. 8 – 2001.a. parim talumetsamajandaja LEILI MIHKELSON (Kobra-Jüri talu, Vändra vald, Pärnumaa)
Aumärk nr. 9 – 2002.a. parim talumetsamajandaja HEIKI PETERSON (Õunapuu talu, Kehtna vald, Raplamaa)
Aumärk nr. 10 – 2003.a. parim talumetsamajandaja AIVAR VENE (Taltsi talu, Tõstamaa vald, Pärnumaa)
Aumärk nr. 11 – 2004.a. parim talumetsamajandaja JAAK PÕLDMA (Sõrmuse talu, Karksi vald, Viljandimaa)
Aumärk nr. 12 – 2005.a. parim talumetsamajandaja ELDUR LEPIK (Lepiku talu, Vinni vald, Lääne-Virumaa)
Aumärk nr. 13 – 2006.a. parim talumetsamajandaja ERKI SOK (Präksa-Kärsna talu, Haanja vald, Võrumaa)
Aumärk nr. 14 – 2007.a. parim talumetsamajandaja PAUL AUG (Paju talu, Rapla vald, Raplamaa)
Aumärk nr. 15 – 2008.a. parim talumetsamajandaja EINAR PÄRNPUU (Vetisilla talu, Kullamaa vald, Läänemaa)
Aumärk nr. 16 – 2009.a. parim talumetsamajandaja KALLE LAID (Andruse talu, Pühalepa vald, Hiiumaa)
Aumärk nr. 17 – 2010.a. parim talumetsamajandaja VAHUR EENMAA (Mähuste talu, Kuusalu vald, Harjumaa)
