Nurm rõhutas, et talud on maaelu tugisambaks ja talutoodangul on oluline roll ka toidujulgeoleku seisukohast, samas aitavad elujõulised talud ka külaelu säilitada.

On ju talusid aastatega järjest vähemaks jäänud ja ka külad tühjemaks. Seetõttu ongi Taluliidu juhtide sõnul uuel maaelu arengukaval (MAK) aastateks 2014- 2020 oluline roll, et oma toetuste süsteemiga aidata maaelu allakäiku pidurdada.

Toetus esimesele 39 hektarile

Eraldi tõstsid tänasel kongressil kõnelejad esile esimese 39 hektari toetuse, mille järgi hakkaksid kõik maaomanikud saama nullist kuni esimese 39 maahektarini kõrgemat otsetoetust ühtse pindalatoetuse (ÜPT) raames.

Praegu põllumajandusministeeriumis väljatöötatud ettepanek on veel idee-faasis, aga juba on suurtootjate huvigrupid sellisele toetuste diferentseerimisele jäigalt vastu, nõudes ÜPT maksmist kõigile võrdselt, mitte väiksemaid tootjaid eelistades.

Talunikud aga avaldavad survet, et nn 39 hektari toetus läbi läheks.

„Meie ei taha, et maaelu arengukava (MAK) raha läheks ainult suurtootjate turgutamiseks. Nüüd on Euroliidust antud võimalus otsetoetuste diferentseerimiseks nii, et esimese 39 hektari toetuste suurenemisest võidaksid väiketalunikud, seda võimalust tuleb kasutada,“ rääkis kongressil ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg.

Talud peavad püsima konkurentsis

„Tuleb teha kõik, et tagada talude konkurentsis püsimine, ka noortel peab olema võimalus läbi taluettevõtluse maal vääriliselt elada,“ rõhutas Kalle Hamburg, et väiketalunikest maaomanikke eelistamine oleks suureks päästerõngaks taluelu säilimisele.

Ka soovivad talunikud, et edaspidi maksta investeeringutoetus pigem väiksematele ja keskmistele ettevõtetele, kelle aastakäive on alla 500 000 euro. Investeeringutoetuste taotluste menetlemisel tuleb talunike hinnangul eelistada väiksemaid ettevõtteid, kelle tootmispotentsiaal pole veel täiel määral välja arendatud.

Kongressil esinenud tõid välja, et toetus taludele on toetus ka peremudelile ja elulaadile. Talunike kongressil esines ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, ettekande elu võimalikkusest maal tegi majandusteadlane Andres Arrak.