Talutoidu tootjad tahavad varjusurmas “Eesti toidu” programmi ellu äratada
“Kui tuleb taas majanduslangus, on need, kes varem olid nõus talutoidu eest paarkümmend protsenti kõrgemat hinda maksma, Säästumarketi kliendid,” ütles Nopri meierei peremees Tiit Niilo.
Talutootjad leidsid seminaril “Kohalik toit tarbijani 2020 — kuidas?”, et nende toodangu paremaks tarbijani jõudmiseks on vaja teha koostööd ning et kohaliku toidu strateegia ja tegevuskava koostamine ning selleks raha leidmine võiks olla kirjas uues maaelu arengukavas.
“Kohaliku toidu riikliku ja piirkondliku strateegia väljatöötamine on üks võimalus, kuidas saaks tõhusamalt talutoidu tootjaid aidata,” selgitas Niilo. “Naiivne oleks arvata, et seda märgatakse ülevalt poolt, see initsiatiiv peab tulema meilt. Strateegia koostamise eestvedajaks võiks olla põllumajandusministeerium, kes kaasaks talutoidu tootjad.”
Niilo hinnangul oli nüüdseks sumbunud “Eesti toidu” programmist kasu. “Paremini ja rohkem saab alati, aga kui ei ole programmi ja raha, ei sünni midagi,” lisas ta.
Linnamees võiks tulla talurestorani
Niilo meelest oleks kasu ka tihedamast koostööst talutoidu tootjate ja turismitalunike vahel. “Siis oleks linnamehel põhjust aeg-ajalt tulla talurestorani, selle asemel et talunik läheb korviga linna mune ja mett müütama,” ütles Niilo.
Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla lisas: “Praegu on igaühel oma nägemus ja veame vankrit igaüks oma poole nagu luik, haug ja vähk. Jõudude ühendamisel peaks tulemus olema parem.”
Tema meelest tuleks ka näiteks lasteaedu, koole ja hoolekandeasutusi toetada kohaliku toidu tarbimisel. Lõuna-Eesti mahetalunike toodetut tartlastele ja lasteaedadele turustav Kesküla toob näite Rootsist. Sealsed väiketootjad on saavutanud selle, et kohaliku talutoidu ostmist lasteaedadele toetatakse — nii on toidupäeva hind vanematele vastuvõetavam.
Köögivili ei peaks sõitma Tartust Tallinna
Arutati ka seda, kuidas arvestada rohkem piirkondlike eripäradega ja võimaldada eritingimusi talutoidu tootjatele tervisekaitse nõuete täitmisel. See aitaks kaasa pere- ja mikroettevõtete arengule, väärtustaks maaettevõtlust, tõstaks esile paikkondlikku traditsioonilist toidukultuuri ja toetaks talutoidu tootmist.
“Loodan väga, et kohaliku toidu arendamisele pööratakse rohkem tähelepanu,” ütles seminari korraldanud MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti tegevjuht Merle Vall. “Nii et näiteks köögivili tuleks samast piirkonnast, mitte ei sõidaks Tartust Tallinna, ja ka õnnelike kanade munad oleksid kohalikud.”
KARINA LOI
põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Kohalike väiketootjate vajaduste ja ettepanekutega arvestatakse uue maaelu arengukava koostamisel, samuti toetavad “Eesti toidu” programmi tegevused kohaliku toidu edendamist.
Lisaks toetab ministeerium ühistegevust eesmärgiga parandada tootjate omavahelist koostööd ning turustusvõimalusi. Näiteks võib oma toodete tutvustamiseks küsida turuarendustoetust.
