Talv kohtles põlde ja aedu õrnalt
Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) põllumajandustehnika ja -tehnoloogia osakonna vanemteaduri Peeter Viili hinnangul on Eestis teraviljad, raps ja rüps elanud talve üle väga hästi, sest talvitumisolud olid soodsad.
“Talv oli lühike, parajalt oli lund ja külma,” täpsustab teadlane, kelle sõnul sõltub viljade talvitumine siiski palju ka taimekasvatajate oskustest sügiskülvi ajastada ja sügisest taimekaitset teha.
Edaspidi võib tema sõnul ohustada talivilju vaid taimede üleskerkimine, kui muld varakevadel öösel külmub ja päeval jälle sulab. “Taimede juurekava võib katkeda, talirapsil võib saada kahjustatud ka kasvukuhik,” selgitab teadlane, kelle sõnul on külmakergitustest tingitud taimede kahjustusoht tõenäosem halva struktuuriga muldadel.
“Loota on väga head taliviljade saaki,” iseloomustab Peeter Viil seisu põldudel. “Selle potentsiaali realiseerumine sõltub kevadisest agrotehnikast – pealtväetamisest, taimekaitsest ja külvide hooldamisest.”
Läbipestud muld vajab väetist
EMVI taimekasvatuse osakonna vanemteadur Malle Järvan ja teadur Ando Adamson juhivad tähelepanu asjaolule, et talvel ei olnud muld kuigi sügavalt külmunud ja küllap taheneb maapind pärast lume sulamist üsna kiiresti. Seetõttu on tõenäoline, et kevadel on ülemised mullakihid väävli ja lämmastiku poolest vaesemad kui eelmistel aastatel.
Detsembris tuli Eesti paljudes kohtades vihma rohkem kui kahekordse kuunormi jagu, mis mulla nii-öelda läbi pesi. Toitainete äravalgumine märjast külmumata mullast jätkus ka talvekuudel.
Malle Järvan soovitab talvitumisest nõrgestatud taimikule anda ergutamiseks lämmastikväetist. Tema hinnangul on kõige kiirema toimega ammooniumsalpeeter. Teisel pealtväetamiskorral tuleb koos lämmastikuga anda ka väävel. “Väävel parandab lämmastiku omastamist, soodustab võrsete arenemist produktiivvõrseteks ja suurendab ka terade arvu peas,” selgitab Järvan.
Maaviljeluse instituut on kogunud aastate jooksul põld- ja tootmiskatsete käigus palju andmeid selle kohta, millist mõju avaldab talinisule väävliga väetamine.
Aastail 2004–2010 korraldati katseid kahel eri mullal Sakus ja Auksis. Mõlemas katsekohas oli veeslahustuva väävli sisaldus kevadel taimekasvu algul väga madal. Katsed on näidanud, et pealtväetamisel koos lämmastikuga antud väävel on suurendanud katsekohas talinisu saagikust.
Põllumajandusministeeriumi andmetel moodustasid 2011. aastal taliteraviljad 24% ehk 71 000 ha teravilja kasvupinnast. Läinud sügisel külvati 2012. aasta saagiks 52 700 ha talinisu, mis on võrreldes eelmise sügiskülviga 13% vähem.
Rukist külvati veidi rohkem. Taliotra pandi aga maha suisa 62% vähem kui aasta varem. Kõige suurem vähenemine on toimunudki taliodra kasvupinnas.
Õunu ja ploome peaks tulema
Äsja lõppenud talvel langes õhutemperatuur mitmel pool Eestis alla 30 külmapügala. Sedavõrd suur õhutemperatuuri langus võib kaasa tuua pakasekahjustusi viljapuu- ja marjaaedades.
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse õunviljaliste ja pookealuste töörühma vanemteadur Toivo Univer nendib, et õunapuu kui suhteliselt talvekindla viljapuu õrnemate sortide noortel lopsaka kasvuga puudel võib märgata oksatippude kahjustust.
Polli luuviljaliste töörühma vanemteadur Heljo Jänes hindab, et üldjoones on ploomipuud saanud rohkem kahjustada vanemates istandustes. Seal on talvekülmad nõrgema talvekindlusega sorte juba ka paaril eelmisel aastal räsinud. Nõrgematel sortidel esineb ka õiepungade kahjustusi.
Jänes nendib, et üldiselt tänavune talv esialgsel hinnangul ploomipuudele eriti liiga ei teinud ning saagilootus on olemas.
2010. aastal istutatud maguskirsiaias võib noortel puukestel aga märgata võrakahjustusi, mõnel puhul on isegi kogu võraosa hukkunud.
“Veidi vanemates maguskirsiistandikes on päris palju tüvekahjustusi ning enamikul sortidel on vähem või rohkem näha ka õiepungade kahjustust,” kirjeldab Jänes.
Teadlane lisab, et luuviljaliste kahjustust on praegu veel vara hinnata, sest külmakahjustuse tegelik ulatus võib ilmneda alles kesksuvel.
“Pärast mõnd karmi talve oleme näinud, et nii mitmedki puud lähevad kevadel veel ilusasti õitsema, seejärel aga hakkavad oksad tasapisi kuivama ja suve keskpaigaks on puu hukkunud,” tunnistab Heljo Jänes.
Marjakultuuride töörühma vanemteaduri Asta-Virve Libeki sõnul tundub esialgu, et marjapõõsad on tänavu väga hästi talvitunud. Ka maasikad on kenasti talvitunud. “Kui eelmisel aastal oli paksu lumikatte tõttu palju murdunud oksi, siis tänavu ei ole ka seda kahjustust, sest ka lund oli vähem.”
Viljade talvitumisest ja kevadisest väetamisest lugege põhjalikumalt ajakirja Maamajandus aprillinumbrist.
