Talvega hukkus ligi viiendik Eesti mesilastest
“Selle põhjal, mis praegu teada, võib öelda, et keskmine kadu on 20 protsendi ringis. See ei ole muidugi hea, aga ka mitte muret tekitav. Eelmisel aastal hukkus näiteks 18 ja üle-eelmisel 16 protsenti. Mõnel mesinikul on läinud paremini, mõnel halvemini,” rääkis Eesti mesinike liidu esimees Aleksander Kilk Põhjarannikule.
Kuigi mõnel puhul võib perede hukkumises ka ilma süüdistada, peab Kilk peamiseks põhjuseks hoopis haigusi.
“Varroatoos koos viirushaigustega on viimastel aastatel tigedamaks muutunud ja seda tekitavad lestad on pikalt kasutatud ravimite suhtes resistentsed. Kui mesinik teeb sügisel tõrje, aga ei kontrolli, kas see ikka mõjus, ongi tagajärjeks, et mesilased lendavad juba oktoobris-novembris välja surema ja kevadel on taru tühi.”