Eesti tingimustes on talviste vahekultuuride mõju mullaomadustele vähe uuritud – see on aga väga tähtis kestliku taimekasvatuse tarvis ning eriti oluline maheviljeluse tingimustes, kus mullaomaduste paranemiseks on määravad nii oskuslik külvikord kui orgaaniliste väetiste, sh vahekultuuride kasutamine.

11. veebruaril kaitsud doktoritöös „Vahekultuuride ja väetamise mõju mulla omadustele külvikorrakatses“ keskendus Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Diego Sanchez de Cima mulla keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste muutuste uurimisele viieväljalises külvikorras (oder punase ristiku allakülviga – ristik-talinisu-hernes-kartul) tava- ja maheviljeluse tingimustes, kasutades eri väetuspraktikaid, nagu vahekultuurid, sõnnik ja mineraalväetised.

„Uurimus näitas, et vahekultuurid parandasid märgatavalt mullaomadusi: koos orgaanilise aine sisalduse tõusuga aktiveerus mulla elustik – kasvas vihmausside arvukus ja mitmekesisus ning mullamikroobide aktiivsus,“ rääkis doktorant. „Samuti paranesid mulla füüsikalised omadused – veeläbilaskvus ja siduvus ning mullaosakeste püsivus.“

Mulla elustiku arvukus ja aktiivsus on mulla tervise ja jätkusuutliku tootmise aluseks, vahekultuuride kasutamisel tuleb aga jälgida, et põllule ei tehtaks täiendavat tallamiskoormust, mis võib saadud kasuliku tulemuse nullida.

Doktorant rõhutas, et talvised vahekultuurid peaksid saama oluliseks osaks kõikides taimekasvatuslikes külvikordades, ent tõdes, et nende viljelemistehnoloogiate optimeerimine vajab veel täiendavaid uurimusi.

Doktoritöö juhendajad olid dots Endla Reintam ja prof Anne Luik.