TÄNA RIIGIKOGUS | Kas Eestis tohiks GMO-kultuure kasvatada või mitte?
Arutelu aluseks on 25. oktoobril Riigikogule saadetud kollektiivne pöördumine, kus nõutakse, et Eesti keelustaks oma territooriumil GMO-de kasvatamise.
Eestimaa Roheliste ridadesse kuuluv Rea Raus ütles Maalehele, et loodetavasti saab täna selgemaks see, kas Eesti võiks kuuluda samasse seltskonda, kus juba on 19 Euroopa riiki, kes GMO-de kasvatamise oma territooriumil keelustanud on.
"Teadusuuringud on näidanud, et GMO-d kujutavad endast ontu nii inimesek kui keskkonna tervisele ja seda moel, mida me esialgu adudagi ei pruugi. Õietolm levib ju kõikjale! Seame GMO-de lubamisega ohtu Eesti kui mahemaa staatuse," selgitas Raus.
GMO-de kasvatamise lubamisel on ka otsene majanduslik tagajärg: mesinikud peavad selle tõestamiseks, et nende mesials toodetud mesi on GMO-vaba, hakama tellima kalleid analüüse. "Ja need on tõesti kallid, maksavad piem tuhendeid eurosid," kinnitas Rea Raus.
Ka keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegemist tõsise probleemiga, mida on vaja põhjalikult analüüsida ja kiirelt tegutseda.
“Kuna tänase seisuga ei ole keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMOde keskkonda viimise luba ja ka ainukest ELis lubatud GMO maisi meil ei kasvatata, tähendab see, et Eesti on praegu GMOde kasvatamisest vaba. Oluline on, et see oleks ka tulevikus samamoodi ja vajadusel tuleb see kirjutada seadusesse,“ sõnas Vakra.
Ta lisas, et teema põhjalikuks aruteluks on komisjoni istungile kutsutud kõik osapooled – ministeeriumide, taimekasvatajate, keskkonnaorganisatsioonide, tööstuse esindajad ja teadlased.
Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul on tõstatatud probleemi lahendamisel ja keeldude kehtestamisel vaja lähtuda Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest. Ta märkis, et hetkel reguleerib GMO-de kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati.
„Nimetatud täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik,“ selgitas Kokk.
Ta lisas, et Eestis on pigem suund mahetootmise suunas ja maaeluministeeriumilt saadud senise teabe kohaselt puudub Eestis GMOde kasvatamise vastu huvi.
Tänasel arutelul osalevad kollektiivse pöördumise algatajad, Baltic Agro AS, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna keemia- ja biotehnoloogia instituudi, Põllumajandus-Kaubanduskoja, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.
