Tänavune õuna-aasta jääb mullusele tublisti alla
"Kui mullu oli Pollis suur õunasaak, siis tänavust võib pidada keskmisest viletsamaks. Vanemad puud kannavad vähe, aga nooremad kandeikka jõudnud aiad annavad õunu hästi," iseloomustas õuna-aastat Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur Toivo Univer.
Sama pilt on Univeri teada kogu Eestis. Ringi sõites võib näha aedu, kus õunu küllaldaselt, paiguti aga on puud täiesti tühjad. Ei saa öelda, et õunu ei ole, kuid neid on keskmisest napimalt. Nii on ka kodumaise ubina hinnad turgudel tavatult kõrged. Nädal tagasi küsiti näiteks Viljandi turul kilost 25 krooni, ehkki tavaliselt on sel ajal õunad Univeri kogemuse põhjal 10 krooni ringis.
Öökülm tegi ‘Tiinale' liiga
Univeri kinnitusel sattus tänavu kokku mitu ebasoodsat asjaolu. Vanemates aedades saagikande rütm ning õitsemisaegne hiline öökülm, Pollis mõõdeti siis õhus 2,8 miinuskraadi.
"Näiteks varasel õitsejal Polli sordil ‘Tiina' hävis külma tõttu 94% õitest, ent samas hilja õitsenud sordid, nagu ‘Cortland' ja ‘Lobo‚ ei kannatanud üldse," selgitas teadur.
Saagikande rütm esineb enamasti just vanemates õunaaedades. See tähendab, et ohtrale õuna-aastale, nagu oli ka mullune, järgneb õunavaene. "Kui kevadel on palju õisi ja ka õitsemistingimused on soodsad, tuleb rikkalik saak. Kuid sel juhul ei teki suve kestel uusi õiepungade algmeid järgmiseks kevadeks palju."
See seletab ka seda, miks ühes piirkonnas või lausa üle Eesti on ühel aastal puud õuntest lookas ning järgmisel suures osas tühjad. Univeri sõnul võitlevad aednikud saagikande rütmi vastu võrade harvendamise ja väetamise abil, et sundida puid igal aastal kandma. "Kuid alati see ei õnnestu, sest looduse tegurid on võimsamad kui inimeste töised pingutused."
Võrasid tuleb tugevamini harvendada just rikkaliku õitsemise aasta kevadtalvel. Ent samas ei maksa heituda, kui puud õuntest tühjad. Järgmisel aastal on seevastu taas loota rikkalikumat õuna-aastat.
Aia uuendajatel soovitab Univer muretseda eeskätt nõrgema kasvuga pookealustele vääristatud istikuid. Neil on suur tõenäosus, et nad kannavad igal aastal. Ka siis, kui vanemaks saavad.
Lisaks ikaldunud ‘Tiinale' olid tühjad ka ‘Sügisjoonikud', ‘Valge klaargi' andis kesist saaki. Hea anniga rõõmustasid suvesortidest ‘Suislepp' ja ‘Martsipan'. Sügissortidest kiitis Univer uut Leedu sorti ‘Auksis' ja Vene päritolu kärntõvekindlat ‘Pamjat Issajevat'.
Neil päevil algas Pollis ka talisortide korjamine. Kauplustesse ja turule, sealhulgas Tartusse ja Tallinnasse, on saata päris palju ‘Talvenaudingut' ning ‘Antonovkat'.
"Kui heal aastal jätkus meil õunu müüa kevadeni, siis tänavu on jõuludeks otsas, hoidlad tühjad," arvas Univer.
Mahlapressid tänavu ei unda
"Seda ei saa öelda, et õunu üldse ei ole. Vähevõitu on nii minu aias kui mujal Põhja-Lätis," rääkis Maalehele Prangli Jaan, kes elab teiselpool Eesti piiri Korneti külas.
Õunu on napilt ka Saaremaal. Veljo Kuivjõgi, kes sügiseti on aidanud kokkuostjana saarerahval õuntest lahti saada, tunnistas, et tänavu ei võta ta seda tööd ettegi. Tema teada ei panda üheski Eesti ega ka Läti tööstuses õunapresse sel sügisel mahla tegemiseks töölegi.
"Meile teadaolevalt on õunte kogus Eestis liiga väike, et mahlapressi undama panna," kinnitas ka ASi Põltsamaa Felix juhataja Anti Orav.
