Tänavune suvi oli forellile raske
"Hetkel pole ikkagi selget pilti, mis Eesti kalakasvatuses toimub," ütleb Liiv. Samuti on tema sõnul probleemiks kogenud kalakasvatajate vähesus.
Meil kasvatatakse kasvandustes paljusid kalaliike – koha, säga, tuura, forelli jmt. Igaüks neist nõuab erinevaid kliimatingimusi, vett, söötmist jne. Seetõttu on teadmised ja kogemused eriti olulised.
Näiteks forellikasvatuseks sobib jahe vesi ja jahedam suvi kui tänavune. Sellepärast on kala kehvemalt kasvanud kui varasematel suvedel. "Hoiame praegu müüki tagasi, et kala suuremaks kasvatada," ütleb Liiv.
90 protsenti tulust tuleb Härjanurmel forellikasvatusest, kuigi kasvatatakse ka mitmeid teisi kalaliike. Forellimari ostetakse sisse, aga maimud inkubeeritakse juba Härjanurmes. 0,15-grammised kalamaimud on juba võimelised ise ringi sibama ja õpivad söömist n-ö lasteaias.
Veidi kasvanud, asustatakse nad ümber õues paiknevatesse kasvatustiikidesse. Tiigist tiiki liikudes kasvab forell kolm aastat. Siis on tema kaal 1,5-3 kilo ja see on see suurus, mida Eesti tarbija tahab.
Mujal maailmas on väga populaarne ka portsjonkala, kus umbes 300grammise kala ostavad ära restoranid ja see moodustab ühe portsjoni. Seda tehakse ka Eestis, ent enim läheb kaubaks suurem forell.
Liivi hinnangul Eesti forelli müük vähemalt tema kasvandusest väga raske pole, kuigi forellist ostetakse väga suur osa külmutatud kalana sisse. "Kõik oleneb kvaliteedist ja nimest. Nimi ei tule ühe aastaga ja seda me oleme hoidnud," sõnab üks Eesti tuntumaid kalakasvatajaid.
Kalakasvatusest lugege pikemalt juba järgmise nädala Maamajandusest!
