Südasuviselt soe periood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 15 kraadi) vältas Jõgeval 98 päeva, olles aastate 1922–2012 keskmisest 37 päeva pikem. Erakordselt soojaks kujunes võrreldes tavapärasega taimekasvuperioodi esimene pool.

Vihm tõi leevendust

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle 5 kraadi juba aprilli keskpaigas, s.o enne kui lumikate põldudelt ära sulas. Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi) algas keskmisest nädal aega varem – 7. mail. Tänavune lehekuu oli Jõgeval senise vaatlusrea (viimase 92 aasta) kõige soojem, kusjuures kuu keskmine õhutemperatuur ületas vaatlusrea keskmist nelja kraadi võrra.

Kõrge temperatuurirežiim jäi püsima juuni esimese dekaadi lõpuni. Taimede areng oli looduses ligikaudu kahe nädala võrra tavapärasest ette jõudnud.

Kuni 9. maini vihma peaaegu ei tulnud ja lehekuu alguses andis tunda kuivus. Mai teine pool kujunes aga suuremas osas Eestis tavapärasest sajusemaks.

Tugevate vihmadega tihenenud muld ja tekkinud mullakoorik takistas külvide tärkamist. Samas soodustas piisav veevaru mullas enamikus Eestis suviteraviljade head võrsumist ja suure terade arvuga viljapeaalgete teket, mis on eelduseks heale saagile.

Juuni algus oli valdavalt kuivapoolne ning võimaldas kevadtööd lõpetada.

Jaanikuu viimane kolmandik kujunes taas kuumaks, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 25–31 kraadini. Ka järgnev juuli oli keskmisest soojem. Kuna vihma tuli juunis enamikus Eestis normist vähem, hakkas jaanikuu lõpus mullas tunda andma veenappus.

Juulikuus süvenes kuivus veelgi. Põualeevendust tõid juulis siin-seal sadanud äikesevihmad. Enamasti olid aga sajuhulgad väikesed ning niiskust said ainult taimelehed ja mulla pindmine kiht.

Varane koristus

Kuuma ja kuivaga oli taimede areng väga kiire. Teraviljadel tekkis põuasemates piirkondades nn hädavalmimine, mis jättis tera peeneks. Koristusperiood algas tänavu viimase 50 aasta keskmisest enam kui kaks nädalat varem.

Juuli lõpuks oli Jõgeval kevadest alates kogunenud efektiivseid õhutemperatuure 1104°, mis ületab vaatlusaastate keskmist enam kui 200 kraadi võrra. Kuumust ja kuiva jätkus augusti esimesse kolmandikku.

Muld muutus künnikihis tuhkjalt kuivaks. Karjamaad kõrbesid, kartulipealsed närbusid, mugulate juurdekasv oli väike, puulehed rullusid kokku, kolletusid.

Vihmad algasid 8.–9. augustist, idapoolses Eestis paar päeva hiljem. Vihma esines mõnepäevaste vaheaegadega kuni 22. augustini. Edasi jäi ilm kuivaks kuni augusti lõpu – septembri alguse sadudeni. Tänu soodsatele kuivadele ilmadele augustis saadi teravilja koristada kuivana ja väheste kadudega.

Septembris muutusid ööd jahedaks, kuid 20kraadine päevasoe jätkus sisemaal peaaegu kuu keskpaigani. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes sisemaal alla 10° (s.t lõppes aktiivne vegetatsiooniperiood) 23. septembril, mis on keskmisele lähedane aeg.

Septembris tuli öökülm

Esimene öökülm maapinnalähedases õhukihis oli Jõgeval 7. septembril ja õhus 26. septembril, mis on samuti keskmisele lähedased ajad. Pärast kuu alguse vihmasid oli enamikus paigus ilm mihklikuus sajuta kahe nädala vältel. See oli soodne aeg suvirapsi ja kartuli koristuseks. Kuna maa oli kuiv ja kõvaks kuivanud, siis sügiskünniga valdavalt oodati kuni septembri teise poole sadudeni.

Kokkuvõttes oli tänavune suvi väga soe.

Vihma tuli tänavusel kasvuperioodil suuremas osas Eestis tavapärasest vähem. Sademed jaotusid nii ajaliselt kui territoriaalselt ebaühtlaselt.