Tänavune vilja-aasta on kiire
Viljakaupmehed tahavad põllumeestelt saagi kiiresti ära osta, sest hind on all. Nii on ladudesse suur tung
ja maanteed täis viljaautosid.
Mõned nutikamad on soetanud ka oma viljaautod. Nii on Koplimäe Agro OÜ muretsenud endale viis viljaveoautot.
“Kuus-seitse aastat tagasi juba oli probleem, et kokkuostjatel ei jätkunud piisavalt autosid, meil oli kuivati ja ladu täis ning vilja polnud kuhugi enam panna,” selgitab ettevõtte juht Ago Pärnamäe. Nüüd saab vili kiiremini veetud ning kui jõudu üle jääb, pakutakse ka teenust.
Ka Estonia osaühingul on selle juhi Ain Aasa sõnul kaks viljaautot. “Kuna müüme üle 7000 tonni vilja, on oma autod vajalikud nii selleks, et vili põllult kuivatisse vedada kui ka vilja veoks kokkuostjatele. Näiteks rukist vedasime tänavu oma autodega,” märgib Aasa.
Osal viljafirmadest on oma autopargid, osa kasutab lepingulisi partnereid.
“Autopark oli mõnda aega probleemiks,” tunnistab Scand-
agra Eesti teravilja tootejuht Marge Pähkel. Scandagral on partnerid – veofirmad, kellega lepingud tehtud juba kevadel −, kuid tipphooajal jääb autodest aeg-ajalt ikka puudu.
Ka Baltic Agro kasutab partnerite autosid, koristushooajal 60−70. Kiiremal ajal veetakse iga päev ladudesse ja sadamatesse kuni 400 koormat päevas.
“Paar päeva tuleb oodata neil, kellel on väga madalate autode laadimise võimalus, väike kopp või madalad punkrid. Siis peame leidma autosid, mille laadimiskõrgus on alla kolme meetri maapinnast,” selgitab Baltic Agro logistik Timo Pärl.
Oilseeds Trade’il on üks oma veoauto, kuid lähiajal plaanivad nad autoparki suurendada. Autopuuduse tekitavad ostujuhi Meelis Finki meelest laod, mille läbilaskevõime ei ole piisav. “Kui ladude juurest kaoks järjekorrad, ei oleks vedudega ühtegi probleemi,” on Fink veendunud.
Pudelikael Muuga terminal
Selle aasta eripära on madal vilja kokkuostuhind. Seetõttu on ostuturg olnud aktiivne. “Kuna hinnatase on võrreldes eelmise aastaga madalamal, siis kõik kokkuostjad tahavad saada oma esialgse vajaliku koguse täis,” selgitab Marge Pähkel.
Tänavune vilja-aasta on eriline ka selle poolest, et kõik teraviljad – talinisu, rukis, oder, suvinisu – said küpseks väikeste vaheaegadega või lausa ühel ajal ning nii on ka vedu sattunud paari-kolme nädalasse.
Balti mere piirkonna suurim teraviljaterminal asub Muuga sadamas, kus tornidesse mahub 300 000 tonni vilja. Kuna Muugal saab laadida suuri laevu, veetakse terminali praegusel tipphooajal pidevalt vilja.
Kuigi Muuga terminal on ehitanud vilja jaoks lisavastuvõtu, on see nii põllumeeste kui kokkuostjate kinnitusel tipphooajal n-ö pudelikael.
“Pool päeva läheb Muugal ära − võid nii palju autosid muretseda kui tahes, ikka on järjekord,” ütleb Ago Pärnamäe.
Ka Marge Pähkli sõnul on Muuga terminalis kõrghooajal see häda, et autod ootavad järjekorras. “Autod seisavad mitu tundi, eks see pidurdab ka logistikat,” kinnitab Pähkel.
Muuga teraviljaterminalist sai Maaleht oma pärimise peale sellise vastuse: “Arvame, et selle küsimusega oleks mõttekam pöörduda Teie teabeallika poole, sest see tundub rohkem informeeritud kui meie.”
Kuhu vili läheb?
Baltic Agro vilja tootejuht Timo Sildvee räägib, et nende firma kasutab nii Muuga, Bekkeri, Kunda, Pärnu kui Sillamäe sadamat. Esimene laev saadeti teele augusti lõpul. Praeguseks on neid Eestist välja läinud kolm-neli.
“Sellel aastal saatsime esimese, 4000tonnise laeva juba 15. augustil ja selleks oli söödanisulaev. Meil läks hästi, et müügilepingusse sai varane tarneaeg, kui oli juba selge, et vili tuleb veidi varem,” ütleb Marge Pähkel. Praeguseks on müüdud söödanisu Norrasse ja Rootsi.
Avena Nordic Grain on uut saaki saatnud tütarettevõttesse Mildola OY. Mildola OY on toiduõlitehas Lõuna-Soomes Kirkkonummis. “Soome saadame kaupa väga erineva suurusega laevadega,” ütleb ANG juhataja Margus Marrandi.
Viljaautod kihutavad meie maanteedel ka lähinädalatel, sest suurem laevade väljasaatmise aeg alles algab.
