Isemoodi saatusekäik on Viira talu peremehe jaoks olnud see, et ta pole saanud tagasi kõiki oma esivanemate maid, vaid on need aastate jooksul tagasi ostnud.

Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida Elmut Köösel põhjalikult hooldab. Küpseid metsi on vaid 20 hektarit.

Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ja kaasikud.

Uuendamise juures on märkimisväärne, et enamik istutatud puid on Elmut Köösel ise liinide alt ja kraavikallastelt välja kaevanud.

Ta on veendunud looduslike taimede istutaja ja teeb seda siiani. Vaid mõned üksikud kinnistud on uuendatud taimlast ostetud taimedega.

Hooldusraiete mahud on imetlusväärsed, enamik kinnistuid on hooldatud ja naljalt ei leia noorendikku, kus viimase viie aasta jooksul pole hooldust tehtud.

Metsamajanduslikud tööd on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Elmut Köösel annab tööd kahele inimesele, kes teevad raieid ja metsamaterjali kokkuvedu. Metsade veerežiimi parandamiseks on ta rekonstrueerinud vanu kraave.

Enamiku metsamajandustöödest on Elmut Köösel teinud toetuste abita. Vaid 2011. aastal taotles ta metsa majandusliku väärtuse parandamise toetust. Ta peaeesmärk pole mitte metsast kasu saada, vaid metsa hooldada ja kasvatada. Eelkõige mõtleb ta järeltulijaile, et neile jääks ilus ja korras mets.

Allikas: Eesti Erametsaliit



MARGO PÄRN – Raplamaa parim talumetsamajandaja

Talle kuulub Mäe-Meeritse talu, mis asub Loodna külas Märjamaa vallas.

Talu üldpindala on 94 ha, sellest 50 ha metsamaad.

Mäe-Meeritse talu on ehe näide vanast eestiaegsest talukompleksist, mida on põlvest põlve hästi hooldatud. Enamik talu metsi asub elumaja lähedal.

Pärandkultuuri objektidest on näha küüniasemed ja toidumatmispaigad, taastatud on kiviaiad. Talu maadel asuvad väga ilusad poollooduslikud kooslused, mida hooldatakse niitmise ja loomade karjatamisega.

Metsamajaduslikest töödest on tehtud erinevaid raieid ja istutust. Ka on maaelu arengukava meetme 1.8 abil tehtud maaparandust ja ehitatud kinnistu piires metsatee.

Margo Pärn on mitmekülgne metsaomanik, kes tegeleb ka põllumajanduse (lihaveise kasvatus) ja mesindusega, täpsemalt metsamesindusega.

Metsast saadud puitu kasutatakse talus peamiselt oma tarbeks. Hooldusraietel varutakse küttepuit ja osa lageraietel saadud ümarmaterjalist saetakse laudadeks.

Seda saematerjali kasutatakse oma talu vanade hoonete restaureerimiseks ning uute hoonete ja ka mesipuude ehitamiseks.



ANTS KÕOMÄGI – Valgamaa parim talumetsamajandaja

Talle kuulub Kõivu talu, mis asub Kallikülas Taheva vallas.

Talu üldpindala on 100 ha, sellest metsamaad 22,6 ha. Kõik metsad asuvad talu ümbruses.

Ants Kõomäe põhitegevus on põllumajandus ja põllumajanduslikud teenustööd.

Ka metsad on intensiivselt majandatud ja kõik raied tehtud lähtuvalt metsa vajadustest. Küpsed metsad on raiutud, nende asemele on rajatud uued kultuurid, mille eest metsaomanik hästi hoolitseb.

Kultuuridele on vajadusel lisakülve tehtud.

Metsamajanduslikke töid teeb Ants Kõomägi ise koos metsaühistu ja lepinguliste partneritega.

Teadliku metsaomanikuna kasutab ta metsade majandamisel palju metsaühistu ja konsulendi abi. Toetuste abiga on tehtud noore metsa hooldamist, maapinna ettevalmistust ja istutamist, on rajatud kultuure.

Ants Kõomägi on metsaomanik, kes oma metsas ei tee ühtegi otsust uisapäisa, vaid kaalub enne saega metsa minemist läbi kõik võimalused.

Kui seoses konkursiga tema metsamajandusega tutvumas käidi, leiti, et Kõomäe talupidamine on lausa nagu näidis sellisest majandamisest, kus talu põld ja mets teineteist toetavad.



REIN JÜRIMÄE – Hiiumaa parim talumetsamajandaja

Talle kuulub Mustika talu, mis asub Nõmba külas Pühalepa vallas.

Talu üldpindala on 37,1 ha, sellest metsamaad 33,9 ha.

Rein Jürimäe on metsaomanik, kes enamiku oma metsast majandab püsimetsana. Metsakinnistu on ühes tükis ning üsnagi eriilmeline – leidub palju erinevaid kasvukohti, mis teevad majandamise keerukamaks. Metsaomanik ise hoopis rõõmustab selle üle, sest metsa mitmekesisus annab talle võimaluse sealt oma tisleritööks just sobilikku materjali valida.

Metsas on tehtud eri raieid, nii-öelda katse korras ka üks turberaie, mille edasist mõju metsale omanik suure huviga jälgib.

Metsa majandab ja raiub omanik ise. Tema metsas näeb ka käsitsi kaevatud umbes 30meetrist kraavi, mis liigvee metsast ära juhib.

Tänu tisleriametile suudab Rein Jürimäe oma metsast tulnud palgile ise väärtuse anda. Just selle nimel hoiab ta alles 120aastast männikut, kus kasvavate mändide puit on tislerile eriti väärtuslik.

Tema metsas on ka kõigile avatud suusarada.

Allikas: Eesti Erametsaliit

Märkus: Kõikide maakondade parimaid pole märgitud, kuna kõik maakonnad oma parimaid ei esitanud.