Tänavused parimad talumetsa majandajad
I koht:
Janek Kuuse
Kuuse-Jaani talu, Taga-Roost-oja küla, Iisaku vald, Ida-Virumaa
Janek Kuuse on üks neist vähestest metsaomanikest, kelle kogu metsaomand on ühes tükis ja asub tema kodu juures. Talu pindala on pea 72 ha, sellest metsamaad 68 ha. Metsast 58 hektaril asub metsise püsielupaik.
Metsaomanikuks sai Janek Kuuse vabade maade erastamisega.
Talus on tehtud väga erinevaid metsakasvatuslikke töid. Maaparanduseks ja teede ehitamiseks-renoveerimiseks on kasutatud ka toetust. Maaparandust on tehtud kokku umbes 58 ha, uusi metsateid on 1 km ja vana metsatee uuendust 0,5 km. Truupide paigaldamisel ja kraavide kaevamisel on silmas peetud looduslikke aspekte, arvestades samas majandamise vajadusi.
Ka raieid tehes on omanik arvestanud metsa looduslike omapäradega, säilitatud on võimalikult palju looduslähedust.
Janek Kuuse metsas on võimalik näha männinoorendikku, kus põdrakahjustusi peaaegu ei olegi – Ida-Virumaa on üks vähestest piirkondadest Eestis, kus saab mändi normaalselt kasvatada.
II koht:
Üllar Mölder
Möldri talu, Karjatnurme küla, Helme vald, Valgamaa
Üllar Mölder on metsaomanik, kes aktiivsemat metsanduslikku tegevust alustas siis, kui pensionile jäi. Mets on talle ja ta perele põhisissetulekuallikas, vähesel määral tegeldakse ka põllumajandusega.
Talu pindala on 98,6 ha, millest metsamaad 56,2 ha. Et oma metsi hästi ja asjatundlikult majandada, käis peremees täiendkoolitusel Luua Metsanduskoolis (õppis metsnikuks, lõpetas 2008).
Selleks et aasta ringi metsast tulu saada, on metsaomanik soetanud endale väikese saeraami, millega pakub kohalikele elanikele teenust. Oma metsast saadud küttepuud müüb ta samuti kohapeal.
Metsatöid aitavad teha poeg ja hooajaliselt kohalikud FIEd, kes näiteks teevad valgustusraieteenust. Rohkelt on hooldatud noort metsa ja selleks on kasutatud ka toetusi.
Ulukikahjustusi on metsas minimaalselt, kuna peremees on ise aktiivne jahimees.
III koht:
Vello Metsson
Kanarbiku talu, Pandivere küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa
Vello Metssoni talu pindala on 30,3 ha, sellest metsamaad 28,7 ha.
Küpseid ja valmivaid metsi on 7,5 ha, keskealisi 4 ha ning noorendikke ja latiealisi metsi 18,8 ha – Vello Metsson on ilmekas näide metsaomanikust, kes majandab klassikaliselt, raiub raieküpsed metsad ja rajab nende asemele kultuurid. Suure rohukasvu tõttu hooldab ta oma metsakultuure enamasti kaks korda suve jooksul.
Metsaomanikuks sai ta maade tagastamisega ning ajapikku on ta metsaomandit ka suurendanud. Metsast saadud tulu investeerib Vello Metsson kultuuride rajamise ja hooldamisega metsa tagasi. Tulu kasutatakse ka kohaliku elu arendamiseks.
Oma külas on ta oluline tööandja, palkab lisatööjõudu nii metsa- kui ka põllutöödele. Talu peamine tegevus on teraviljakasvatus. Vello Metsson on Rakvere Metsaühistu liige.
Maakondlikud parimad
- Pärnumaa parim, Väino Lill (Aasa Talu, Kärsu küla, Saarde vald) on oma metsa rajanud matkaraja, mida kõik soovijad saavad külastada. Talu tegeleb ka puhkemajandusega.
Talu üldpindala on 32 ha – kõik metsamaa. Metsas näeb eeskujulikke kultuure ja noorendikke, mille kasvatamiseks on palju vaeva nähtud.
Väino Lill on aktiivne külaelu arendaja, kuulub Kikepere Metsaühistusse, Tihemetsa Jahiseltsi ja Pärnu Lahe Partnerluskogusse.
- Võrumaa parima, Tarmo Vana (Pundsago talu, Kääpa küla, Lasva vald) mets on looduslähedase metsamajandamise musternäide. Talu pindala on 10,2 ha, sellest metsamaad 6,2 ha. Mets asub kohas, kuhu suurte masinatega ligi ei saa.
Metsast saadud küttepuu müüb Tarmo Vana kohapeal, puit lõigatakse ja lõhutakse metsas. Väljaveoks on metsaomanik välja arendanud omalaadse laudteesüsteemi ja väljavedu toimub käsikäruga. Laudtee on võimalik uuesti juppideks võtta ja vajadusel uuele langile viia.
Tarmo Vana soetas metsa koos majaostuga. Kuna endal majandamiskogemust polnud, on ta kasutanud Võrumaa Metsaomanike Seltsi ning metsakonsulendi nõu ja abi.
- Hiiumaa parim, Mati Samm (Veski talu, Lelu küla, Käina vald) on metsaomanik, kes elab oma sünnikohas. Metsad ja põllud sai ta maade tagastamisega.
Talu üldpindala on 49,9 ha, sellest metsamaad 36,5 ha. Talu metsamaal asub ka 13,3 ha suurune piiranguvöönd euroopa naaritsa kaitseks.
Pere peamiseks sissetulekuallikaks on põllumajandus, lisa teenitakse küttepuudega.
Allikas: Eesti Erametsaliit
