"Loodan ikka midagi veel maha saada," lisas Leidik. "Muidu on päris katastroof."

Et Luunja viljakasvataja saaks selleks aastaks planeeritud portsu talivilja külvatud, peaks maapind kõigepealt mõne päeva päikese ja tuule käes tahenema ning pärast seda kuiv püsima. "Kui talivilja maha ei saa, jääb majanduslik pool järgmisel aastal kolmandiku võrra kehvemaks," nentis juhataja.

Ilm on sellel suvel põllupidajale kõvasti kurja teinud, sest suviviljast on veel suur osa põldudel ning selle kvaliteet langeb järgemööda. "Ei tea, kas see enam loomasöödakski kõlbab," oli Leidik mures.

Talivili on vajalik ja kasulik

Tartu Maamajanduse Nõuandekeskuse taimekasvatuse konsulendi Indrek Kerese sõnul jääb tänavune sügiskülv kehvade ilmastikuolude tõttu tagasihoidlikuks paljudele teraviljakasvatajatele. Osa põlde on liiga vettinud, et nendel külvitööd teha, ning paljudelt on veel koristamata suvel valminud saak.

Keres ütles, et talivili on oluline eeskätt seepärast, et selle saak on suviviljast kuni kolmandiku võrra suurem, mis võimaldab samalt maalapilt rohkem kasu lõigata. Teisalt aga selle tõttu, et see tasakaalustab sügist ning kevadist tööjaotust.

Ka Luunja Mõisas on tavapärane, et sügisel külvatakse pool ja kevadel teine pool vilja. Kui sügiskülvi mahukus väheneb, peab kevadkülvi mahtu sama palju suurendama. "Põldu ju tühjaks jätta ei saa," oli Leidik nõutu.

Et põllutöömasinaid ja töölisi pole lõputult ning kevadkündki peab mahtuma piiratud aja sisse, võib külvist liiga suure osa kevadesse jätmine tähendada, et mõni põllulapp jääb üldse ilma viljata. Siis jääb kasu taas väiksemaks.

Külviaeg koputas uksele juba eile

"Kunagi õpetati, et talirukis peab maas olema 25. augustiks ja talinisu 5. septembriks. Talirapsi pidi külvatud saama 20. augustiks," ütles konsulent Keres. "Ning need kuupäevad peavad paika ka tänapäeval. Talinisu võib ka pisut hiljem külvata, kuid rukki külviaeg on juba mööda saamas."