Selleks et kõike seda teada saada, on välja töötatud kaasaegsed seadmed – monitorid, andurid, GPS-seadmed jne, mis lasevad jälgida ning kaardistada põlluga toimuvat. Maaülikooli abiga kogutud andmed analüüsitakse ja sellest tehakse järeldused järgmiste aastate jaoks.

Kõik see kokku on täppisviljelus.

Kaardid sensori abiga

Uuemad traktorid ning kombainid töötavad GPSiga. Tänu sellele saab põllul täpsemalt sõita ning vältida ülekülvamist, üleväetamist, ülepritsimist jne. See aitab kokku hoida põllumajanduskeemiat ning küttekulu, aga säästa ka keskkonda.

Samuti on kaasaegsetel traktoritel ning kombainidel olemas juhtimisseade, mis töötab andmete kogujana. Selle ja sensoritega võib koguda mitmesuguseid andmeid – mulla toitaineid, niiskust jms –, aga mõõta ka saaki.

Uuemad väetisekülvikud ja taimekaitsepritsid on varustatud anduriga, mis mõõdab lehtede klorofülli ja biomassi suhet ehk toitumustaset.

Kui andmed seadmete abil kogutud, koostatakse põllukaardid. Olenevalt seadmetest on võimalik koostada mullakaarte, taimede toitainetega varustatuse kaarte, väetustarbekaar-te, niiskuskaarte, mulla toiteelementide ja pH-kaarte. Kõige tähtsam on aga saagikaart.

“Täppisviljeluse kasutamine lubab vaadata kõiki sisendeid – seemneid, väetisi, lupjamise vajadust, taimekaitsevahendite tarvet,” selgitab maaülikooli katsekeskuse juhataja Toomas Tõrra. “See võimaldab vaadelda iga taime eraldi ja iga toiteelementi eraldi.”

Põllukaartidel on põllu olukord eri värvidega visuaalselt hästi näha. Selle alusel saab põllumees täpsemalt arvestada väetiste ja taimekaitsevahendite vajadust. Kui sellele lisada saagikaardi andmed, on võimalik teha õigemaid otsuseid.

“Ühe Are kandi mehe põllukaart näitas ühel osal nii viletsat toitainete seisu, et ta rajas sinna jõulukuuseistanduse,” tõi Priit Penu näiteks.

Marge Ajaots, kes tegeleb Pilsu talus maheviljelusega, ütles, et nemad vedasid ühele põllule mulla rikastamiseks aga näiteks järvemuda. Järgmise aasta andmete alusel oli näha, et muda saanud piirkonna mullastiku seis oli paranenud.

Üle-eestilised mullakaardid on olemas maa-ameti kodulehel, väetustarbekaardi võib aga leida põllumajandusuuringute keskuse internetikeskkonnast.

Mis Eestis olemas on?

Eestis on täppisviljeluse süsteemid ja tarkvara olemas näiteks ASil Tatoli ja Stokker Agril. Lisaks soovib turule tulla firma AgriCon, kes on end hästi sisse seadnud Lätis ja Leedus.

Tatoli pakub Ag Leaderi täppisviljelustehnoloogiat. See sisaldab GPSi, automaatroolisüsteeme, juhtimismonitore ja -seadmeid, mis sobivad pea kõikidele masinatele ja haakeseadmetele. Lisaks on sellel põldude jälgimise, kaardistamise ja märkimise funktsioonid.

“Ag Leader Technology moodustati umbes 20 aastat tagasi, kui nad asusid tootma maailma esimesi reaalajas töötavaid, kombainidele paigaldatavaid saagikuse mõõte süsteeme. Ag Leader on keskendunud ainult täppisviljelusseadmete tootmisele. Firma on tihedalt seotud põllumajandustootjate ja uurimisasutustega, mistõttu toodete arendamisel on lähtutud käepärasusest ja põllumeeste esmastest soovidest,” selgitab Eestis selle tehnoloogiaga tegelev Jaanus Kilgi. “Kasutusvõimalusi on kõikidel töödel, külvist koristuseni koos tööde planeerimise ja maaparandusoperatsioonidega.”

Stokker Agri vahendab John Deere’i täppisviljelustehnikat koondnimetusega FarmSight. Firma tootejuhi Ergo Viili sõnul sisaldab John Deere FarmSight automaatroolimissüsteeme, millega pannakse traktorid-kombainid-taimekaitsepritsid põllul täpselt ja automaatselt liikuma ning saadakse masinatelt tagasi reaalajas infot nii tehnilise seisukorra kui ka kasutamise kohta

Teiseks võimaldab see vahetada infot masinalt masinale, mis vähendab põllul töötava masina ooteaega transpordi parema korraldamisega. Näiteks süsteemiga John Deere Ma-chine Sync kutsub kombain punkri täitumisel viljaveokäru enda juurde ja roolib seda enda liikumisega sünkroonis punkri tühjendamise ajal.

John Deere’i teraviljakombainid ja liikurhekseldid kaardistavad saagikust, suunavad IT abil külvi, väetisenorme, taimekaitset jms. “Eesti põllumeeste hulgas on väga populaarsed pihustite GPS-lülitusega John Deere’i taimekaitsepritsid,” toob Viil näite.