Tarmo Tamm: seakatkule saavad aidata pidurit tõmmata ka matkajad ning seenelised


Tarmo Tamm: seakatkule saavad aidata pidurit tõmmata ka matkajad ning seenelised
Sigade Aafrika katku eest saab hoiatada igaüks.Foto: Irina Mägi

Juba neljandat aastat peame Eestis võitlust sigade Aafrika katkuga. Mullu suvel jõudis taud taas kolme suurde seakasvatusse. Saabumas on tänavune nakatumise kõrghooaeg.

Viimased uurimistulemused näitavad selgelt, et surmava taudi puhang ei ole raugenud ning ringleb metssigade hulgas edasi. Kuigi riskivaba pole ükski aastaaeg, kinnitab varasemate aastate kogemus, et sigade Aafrika katku leviku oht metsast farmi on suvekuudel aasta kõrgeim.

Sigade Aafrika katku uusi juhtumeid koduseafarmides on võimalik vältida, kui seakasvatajad suhtuvad vastutustundlikult kehtestatud bioohutusmeetmetesse ja rakendavad neid parimal võimalikul viisil.

Katkus sigu enim Harju-, Lääne- ja Saaremaal

Tänavu on Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) uurinud üle 2900 metssea ja umbes seitse protsenti uuritud metssigadest on olnud nakatunud sigade Aafrika katku. Katku nakatunud metssigu leitakse peamiselt Harjumaalt, Läänemaalt ja Saaremaalt. Ülejäänud Eesti territooriumil on olnud üksikuid sigade Aafrika katku positiivseid leide. Vaid Hiiumaa on seni ohtlikust taudist puutumata.

Jahimeestel õnnestus täita eelmise aasta küttimisnorm. Lisaks eemaldasid nad loodusest tuhatkond metsseakorjust. Suvekuudel on riski vähendamiseks kindlasti vaja jätkata võimaliku nakkusmaterjali loodusest eemaldamisega.

VTA ning ministeeriumi ametnikud on pidanud sigade Aafrika katku tõrjemeetmete ja -strateegia üle Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi ning soovinud, et tsoneerimisel arvestataks rohkem meie kolme aasta jooksul saadud teadmisi ja kogemusi. Hea meel on selle üle, et Euroopa Komisjon nõustus kolmanda tsooni piirangute kestvuse lühendamisega. Praegu ei ole meil kolmandat tsooni ja loodan, et see nii jääbki.

Seotud lood:

Kõik EL-i liikmesriigid peavad keelama elusate uluksigade lähetamise teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Samuti tuleb jätkuvalt tagada, et kõnealustest piirkondadest ei lähetata värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihatooteid (välja arvatud konservid) teistesse riikidesse või sama riigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

Tsoneerimise piirangute leevendamine ei anna siiski põhjust kergendatult hingata, sest paraku jääb seakatk meie metsadesse veel aastateks. Farmidest püsib see suurt majanduslikku kahju tekitav haigus eemal üksnes siis, kui täidetakse kõiki rangeid bioohutusnõudeid.

Sigade Aafrika katku eest saab hoiatada igaüks. Foto: Rauno Volmar

Tähelepanelikkusega aitame seakasvatajaid

Eesti tarbija toidulaual on selgelt eelistatuimaks lihaliigiks sealiha. Meie rahvas soovib tarbida kodumaist toodangut ning see on heaks seakasvatuse laiendamise eelduseks.

Eestis on registreeritud 128 sigalat, neist 47 peetakse alla saja sea. Kokku kasvab Eesti sigalates 300 000 sea ringis, millest jääb veel puudu, et katta täielikult kodumaise turu vajadus.

Valitsus viis sisse tõusigade aretustoetuse ja aitas kevade hakul seakasvatussektorit erakorralise kohandamistoetuse maksmisega. Seakasvatuse kriisist väljumist toetab riik ka uute eksportturgude avamise ja Eesti toidu promomisega. Näiteks oleme Eesti toitu käinud tutvustamas Jaapanis ja Hiinas ning VTA teeb tööd, et avada Eesti tootjatele turg Singapuri, USAsse, Kanadasse ja mujale.

Usun, et meie seakasvatajad on aktiivsed tootmisvõime ja konkurentsipositsiooni parandamiseks ning turujõu suurendamiseks rakendama muidki siseriiklikke ja Euroopa Liidu pakutavaid toetusmeetmeid. Ent majandust toetavad abinõud ei täida täielikult eesmärki, kui me ei tee ise kõike selleks, et hoida katku farmidest eemal.

Seakatku leviku tõkestamine pole üksnes ametnike ja seakasvatajate teha. Kaasa saab aidata meist igaüks, olgu metsas matkates või seenel-marjul käies. Oluline on, et retkedel märgatud surnud metssigadest antaks teada maakonna veterinaarkeskusele. Leidjail on vaja määrata korjuse asukoht võimalikult täpselt ja ise looma mitte puutuda. Ka looduses ja metsas viibimise järel oma riiete ja jalanõude puhastamisest on palju abi.

Iga inimese kasvõi esmapilgul tühisest ettevaatusabinõu järgimisest võib sõltuda nii meie põllumajanduse käekäik, kodumaise kauba olemasolu toidulaual kui ka ühe loomaliigi saatus.

Sigade Aafrika katku eest saab hoiatada igaüks. Foto: Rauno Volmar
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare