Metsandusliku ühistegevuse konverentse on nüüd peetud alates 2010. aasta 15. märtsist igal aastal. Tookord oli korraldajaks Ambla Metsaühistu ja kuupäev valiti selle järgi, et
15. märtsil 1930 asutati Eesti Metsaühingute Liit.

Ambla Metsaühistu juhatuse esimehe Toomas Lemmingu rõhutuses tähistab see kuupäev Eesti metsandusliku ühistegevuse süsteemse ja koordineeritud tegevuse algust.

Senistel konverentsidel on mindud ka metsanduslikkuse raamidest välja, vaadeldes Eesti ühistegevust laiemalt, riigi ulatuses, maaelu kontekstis jne.

Kellele saaks loota?

Ühistegevuse vajalikkuses kahtlejaid tavaliselt konverentsidel ega päriselus ei ole. Küll on erimeelsust aga selles, kuidas just asju korraldada, et ühistöö Eesti ühiskonnas hoogustuks. Nähakse vajadust seadusi muuta ja tekitada n-ö ühtseid aluseid nii ühistute tekkeks kui nende tegevusruumi toimimiseks. Teisalt loodetakse rohkem algatusele kohapeal.

Intrigeerivalt esitas möödunud aasta konverentsil alusküsimuse Eesti Ühistegelise Liidu pikaaegne juht Paul Tammert. Ta küsis saalilt kaht küsimust: kas arvatakse, et valitsus on teinud ühistegevuse arengu toetuseks liiga vähe, ja kas tuntakse end vaba kodanikuna.

“Kas pole siin mitte vastuolu?” küsis ta seejärel ise, seletades, et vaba kodanik ju ei looda teiste toele.

Kuulus ütlemine, et vabadus on tunnetatud paratamatus, on Paul Tammerti järgi orjalik ütlus, mis viitab olukorraga leppimisele ja põhjendab, miks millegagi ise hakkama ei võiks saada.

Tegelikult haakub sama mõttega laiemalt üks liin ühistegelikes aruteludes. Näiteks Saaremaa metsaomanik ja lambakasvataja Veiko Maripuu on rõhutanud just kohalikku algatust, mis kogukondades ühise tegevuse käivitada saaks.

Tasapisi edeneb

Tegelikult on Eesti erametsanduses ühistegevus täiesti olemas ja arenemas. Kuna see on toimunud vabade kodanike riigi kombel ehk täielikult vabatahtlikkuse alusel, on ühistud eri arengujärkudes, ja paljudes paikades pole ühistuid veel sündinud.

Alles metsanduse viimatise arengukavaga on riigi pool teatud hooba kasutamas, seades metsanduslike toetuste saamise sõltuvusse metsaühistu liikmete arvust. See on pannud osa ühistuid liituma, kuid tekitanud ka protesti väiksemates ühistutes, kes kellegagi liituda ei soovi.

Olemasolevat ühistegevuse protsessi saadab muu hulgas vaidlus, kas ikka suuri ja väikesi metsaomanikke saab üheväärsena võtta. Radikaalseim suund näeb, et peremetsaomanikud ja juriidilisest isikust metsaomanikud peaksid käima eri teid.

Algus kell 10

Konverentsi põhitees on “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”. Peakorraldajate, MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud ja Eesti Metsaühistu esindaja Peep Põntson märgib, et seda võiks võtta ka kui vahekokkuvõtet, kuhu Eesti metsaühistud on 20 aastaga jõudnud.

Esinejate seas on Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp, riigikogulane Erki Nool.

Esinevad Eesti Ühistegelise Liidu endine juht, õppejõud Paul Tammert (ettekanne käitumismudelitest), Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe (ühistegevusest mujal Euroopas), teadlane Mati Tamm (ühistu asutamine), ühistegevuse õppejõud Jaan Leetsar (ühistegevuse põhimõtted), Toronto Eesti Ühispanga pikaajaline esimees Peeter Einola (ühistegevus kui ühiskonna alussammas), kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu (kultuur ja pärand metsas), maasotsioloog Argo Moor (ühistu roll liikmete teadlikkuse kasvatamisel) jt.

Konverents algab kell 10 maaülikooli õppehoones Tartus Kreutzwaldi 64.