Taudivaktsiini tõttu on rebaseid ja kährikuid liiga palju
Häda sai alguse sellest, et tänu suukaudsele vaktsineerimisele muutusid selle sihtliikideks olevad kährikud ja rebased marutaudi suhtes immuunseks. Sellepärast hakkasid nii kährikute kui ka rebaste arvukust iseloomustavad kõverjooned jalamaid hoogsalt kerkima, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuigi kährikuid kütitakse praegu varasemast kolm ja rebaseid kaks korda rohkem, pole suudetud nende arvukuse kasvule ikkagi pidurit panna. Rebaste ja kährikute rohkus on omakorda kaasa toonud uued mured.
Inimeselegi eluohtliku marutaudi asemel on rebaste ja kährikute seas hakanud massiliselt vohama kärntõbi, mis muudab loomad kas üleni või laiguti karvutuks. Jõgevamaal kütiametit pidav Vahur Sepp nentis, et hiljuti lastud kümnest kährikust oli vaid kaks kärntõvest puutumata.
Lisaks kärntõvele on kährikute ja rebaste rohkus loonud ülisoodsad tingimused ka ehhinokokk-paelusside levikuks. Tegu on umbes kümne sentimeetri pikkuste, koerlaste soolestikus elavate paelussidega, kes muu hulgas on väga ohtlikud ka inimesele. Inimene nakatub nende parasiitidega koerte vahendusel, kes on omakorda kokku puutunud kas nakatunud metsloomade korjuste või nende väljaheidetega.
Peale uute haiguste levitamise on mühinal paljunevad rebased ja kährikud löögi alla seadnud mitmed meie ohustatud ja looduskaitse all olevad linnuliigid. Sisuliselt võivad nende roaks langeda kõik maapinnal pesitsevad sulelised, esialgu on hakatud üha tõsisemalt rääkima kassikakkude ja metsiste saatusest.
