Teadlane: Viljapuudust saab lepinguga ära hoida
"Veel aasta tagasi oli nii tarbe- kui seemnevilja Eestis piisavalt ning põllumeestele tegi ennekõike muret toodetud vilja eest väärilise tasu saamine," märgib Koppel, kes on ühtlasi ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees. "Nüüd on üle mitme aasta päevakorral nii sööda- kui seemnevilja jätkuvuse küsimus. Ajal, kui viljahinnad on eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud, kardetakse, et söödavilja ei jagu uue saagini ning kevadel ei jätku kõikidele põldudele kvaliteetset seemet."
Koppeli sõnul on alates eelmise aasta koristusperioodist Eestist eksporditud üle 150 000 tonni teravilja, seetõttu oleme olukorras, kus on vaja hakata Eestisse sisse tooma eelkõige söödavilja. "Kuna ka ümbritsevates riikides on teraviljavarude olukord sarnaselt kehv, ei ole Eesti lähipiirkonnast soodsa hinnaga teravilja saada," tõdeb ta.
Koppel selgitab, et viimastel aastatel iseloomustab maailma teraviljaturgu hindade suur kõikumine. Soodsatel aastatel ületab maailma teraviljatoodang tarbimist, ebasoodsamatel aastatel, nagu oli 2010. aasta, aga ei suudeta toota nii palju, kui tarbitakse.
"Võimalikuks lahenduseks selliste suurte hinnakõikumiste vähendamiseks Eesti-sisesel teraviljaturul võiks olla teraviljakasvatajate ja -kasutajate vaheliste pikaajaliste lepingute sõlmimine koos ostjaid ja müüjaid rahuldava hinnakujunemise mudeli kokkuleppimisega," pakub teadlane välja. "Mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe vähendab küll võimalikku lühiajalist kõrget kasumlikkust soodsatel perioodidel, kuid väldib suuri tagasilööke ebasoodsatel aegadel ning tagab seega pikaajalise kasumlikkuse ja stabiilsuse."
Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri Andres Oopkaubi sõnul on Eesti söödaviljavajadust 2011. aasta novembrini hinnanguliselt kuni 40 tuhat tonni, mis on sisuliselt üheks kuuks vajaminev kogus. "Tegelik olukord ei pruugi siiski nii hea olla, sest paljudel juhtudel pole söödavili nende käes, kes seda vajavad," tunnistab. "Pealegi ei pruugi olemas olla sellist vilja, mida peaks söödaratsioonis kasutama. Näiteks on suurem puudus just nisust, mida Eesti sügisel eksportis ja millel on oma konkreetne roll retseptuuris täita."
Viljapuudusest ja selle mõjudest lihahindadele tuleb pikemalt juttu märtsikuu ajakirjas Maamajandus.
