Tartu Ülikooli seeneteadlased on käinud ekspeditsioonidel Seišellidel, Madagaskaril, Aafrikas Sambias, Gambias, Beninis, Lõuna-Ameerikas Ecuadoris, Brasiilias, Aasia riikidest Malaisas ja Hiinas ning Venemaa Kaug-Idas, samuti Austraalias. Sel suvel on ees ekspeditsioonid Sri Lankale ja Indiasse.

Kõigilt neilt reisidelt kogutud andmed, lisaks maailma eri paigus töötavatelt seeneteadlastelt saadud proovid olid aluseks ülemaailmsele mudelile, mille abil püüavad teadlased kirjeldada seda, kuidas mükoriisaseente liigirikkus maailmas jaotub.

Esimene eeldus, et seenigi on lõunapoolsematel aladel rohkem, osutus valeks. Troopilistes vihmametsades on aineringe nii kiire ja lehekõdu kaob ülikiiresti, erinevaid seeneliike, kes seal puude juurtes eluneks on tegelikult vähem.

"Eesti on mükoriisaseente poolest üks liigirikkamaid kante. Soomes on liigirikkus juba väiksem, sest tammed seal enam ei kasva," ütles artu Ülikooli botaanika- ja mükoloogiamuuseumi teadur Leho Tedersoo. Ainult erinevat liiki trühvlid pole meile jõudnud, takistuseks meie suhteliselt külm kliima.