Teadlased jätavad hobulausujad ja lõvitaltsutajad töötuks

Saksa, Rootsi ja Venemaa teadlastest koosnev uurimisrühm on avastanud loomade genoomis piirkonnad, mis vastutavad selle eest, kui taltsas on üks või teine loom. Avastusest võib saada läbimurre erinevate loomaliikide aretuses, selle valguses on võimalik hakata koostama aretusplaane, et saada eriti taltsaid isendeid.

„Ma loodan, et uurimus viib lõppkokkuvõttes üksikasjaliku arusaamani taltsutatuse geneetikas ja bioloogiast," rääkis portaalile Science Daily Frank Albert, uurimistöö üks autoritest Max Planki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist Saksamaalt. „Võib-olla oleme tulevikus võimelised kodustama neid loomaliike, mille puhul inimesed ajaloo jooksul on ebaõnnestunud, näiteks aafrika pühvel."

Uurimuse, mille tulemused on avaldatud ajakirja Genetics juuninumbris, juured ulatuvad aastasse 1972, mil Novosibirski teadlased püüdsid kinni suure hulga metsikuid rotte ning jagasid nad laboris kaheks grupiks - sõbralikeks ja agressiivseteks. Edasise aretuse käigus selgus, et omavahel ristatuna jäidki sõbralikud sellisteks, kes end puudutada ja sülle võtta lubasid, ning agressiivsed taolisteks, kes inimese juuresolekul kisades ringi tormasid ja igal võimalusel ründasid. Kui omavahel ristati kahe erineva grupi rotte, muutusid agressiivsed taltsamateks ning sõbralikud ründavamateks.

Ajakirja Genetics peatoimetaja Mark Johnston tõdes, et inimesed on püüdnud loomi kodustada tuhandeid aastaid ning seda tegevust on alati ümbritsenud palju müüte ja rahvapärimust, lugusid hobulausujatest ja lõvitaltsutajatest. „Kuna on selgunud, et suurt rolli mängib taltsutatuse juures geneetika, annab see kodustamisele kindla teadusliku seletuse. Ning pakub ühtlasi ka vihjeid selleks, kuidas genoomiga manipuleerides aretada taltsaid liike, kelle kohta on usutud, et neid ei saa kodustada."

Allikas: Science Daily.