Teadlased toetavad Balti põllumeeste eurotoetuste tõstmist
Balti põllumeeste pöördumised Euroopa Liidus makstavate otsetoetuste tõstmiseks vähemalt 90%ni ELi keskmisest tasemest koguvad üha uusi toetajaid.
Deklaratsioonis on teadlased toonud välja ajaloolise põhjenduse, miks euroliitu astudes oli Baltimaade saagikus madal ja seetõttu määrati neile ka madalamad toetused. Teadlaste sõnul pidurdas 50 aastat nõukogude võimu nende riikide põllumajanduse arengut.
“1920.–1930. aastatel oli põllumajandustoodang Baltimaades Soomega samal tasemel, aga pärast Teist maailmasõda jäi vilja tootmine tagasihoidlikuks, kuna NSVList hakati suures mahus jõusööta Baltimaadesse vedama, loomakasvatus arenes ainult sisseveetud vilja baasil, nii et põldude saagikus jäi madalaks,” teatatakse pöördumises.
Teadlased toovad välja, et Balti riikide põllumeeste toetused peaksid jõudma vähemalt 90%ni ELi keskmisest toetuste tasemest, et need riigid saaksid üle 50aastase nõukogude okupatsiooni halvavast mõjust ja jõuaksid oma põllumajandusega uuesti euroopalikule tasemele.
“Baltikumile on ajalooliselt liiga tehtud, nii et igati on õigustatud selle mittekordumine tänapäeval. Jõuda 90% Euroopa toetuste tasemeni on igati põhjendatud ja vähendaks kõlvatut konkurentsi,” toob esile põllumajandusteadlane Heldur Peterson.
Deklaratsioonile on alla kirjutanud Balti riikide maaülikoolide rektorid: Mait Klaassen Eestist, Juris Skujans Lätist ja Antanas Maziliauskas Leedust.
Oma allkirja on andnud ka akadeemiliste põllumeeste ja teadlaste seltside presidendid: Arvo Leola Eestist, Baiba Rivza Lätist ja Albinas Kusta Leedust. Samuti Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni Eesti esimees Heldur Peterson, Läti esimees Peteris Rivza ja Leedu esimees Linas Stabingis.
