Hooldus ja energiapuit

Lageraie müügiga võibki metsaomanik kenasti toime tulla, sest suur puidumaht tõmbab ostjaid ligi. Lageraie puhul on ka raiel eksimiste võimalus väiksem kui näiteks harvendusraie puhul. Mitme omaniku maadele jäävate kraavikallaste puhastamist või väikesemahuliste harvendusraiete tegemist on aga metsaomanike ühistööta raske ette kujutadagi.

Viimasel ajal on hakatud aktiivselt rääkima puidu kui taastuvenergia allika laialdasemast kasutamisest.

Teisalt on riiklikul tasandil küllalt vähe tegeldud just selle poolega, kuidas väikese pindalaga ja seetõttu raskesti majandatavatelt erametsaüksustelt vajaminev ressurss kätte saada.

Energiapuiduturg areneb kiirelt, aga puidu eest makstav lõpphind ei pruugi olla sellisel tasemel, et tekitaks metsaomanikule alati müügikasumi. Tuleb arvestada, et väikesemahulistest raietest saadava puidutihumeetri ülestöötamise hind on küllalt kõrge. Selles olukorras ei saa jääda pelgalt lootma vaba turu regulatsioonile, et puu metsast energiatootjani jõuaks. On vaja veel midagi teha.

Metsaomanike majandusliku koostöö hoogustamiseks käivitas SA Erametsakeskus projekti, mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Üheksas Eestimaa piirkonnas (üks piirkondadest on kahe maakonnaga) on teenistusse rakendatud konsulent, kelle ülesanne on kohaliku ühistuga koostöös pakkuda lahendusi piirkonna metsaomanikele metsa majandamisega seotud küsimustes.

Pöörduge julgesti

Metsaomanik võib pöörduda konsulendi poole raieõiguse müügi, aga ka metsakasvatustöödega seotud probleemide korral.

Abi pakutakse näiteks ühiselt taimi hankides, metsauuendamistöödel või muude ühiste metsakasvatuslike tööde puhul.

Metsa müügi juures ei soovi ei konsulent ega ühistu metsaomanikult tema metsa ära osta. Nende ülesanne on metsaomanikke müügiprotsessis nõustada, leida kõige tulutoovam ja kõige usaldusväärsem lahendus puidu müügiks.

Ühistu võib ka raielangi müügi korraldamise tervikuna enda õlule võtta. Langi müük korraldatakse enampakkumisega, mis metsaomanikule tähendab parima turuhinna leidmist.

Siinkohal tuleb siiski arvestada ka mõningase vahendustasuga: kõiki kulusid projekti rahast ei kaeta.

Neile metsaomanikele, kes metsakinnistu müügi mõtteid mõlgutavad, oskavad konsulendid igatahes leida motivatsiooni, mis paneks inimese metsaomaniku staatuses jätkama.

Pöörduge julgesti konsulentide poole, nad on metsanduse professionaalid, kelle kohustuste hulka just metsaomanike abistamine kuulubki!

Jaanus Aun, SA Erametsakeskuse juhatuse liige


Piirkonnad ja konsulendid:

Saaremaa    Mati Schmuul    mati.schmuul@erametsaliit.ee 5341 2480    Valjala-Pihtla Metsaühistu
Lääne-Virumaa    Guido Ploompuu    guido.ploompuu@erametsaliit.ee 5558 3777    Viru-Lemmu Metsaselts
Ida-Virumaa    Sergei Ong    sergei.ong@erametsaliit.ee 516 9637    Iisaku Metsaühistu
Jõgevamaa     Ülo Kriisa    ulo.kriisa@erametsaliit.ee 508 4016    Palamuse Metsaselts (lisaks Tartu piirkond)
Põlvamaa    Andres Põllu    andres.pollu@erametsaliit.ee 514 3572    Põlvamaa Metsaomanike Selts
Võrumaa    Aarne Volkov    aarne.volkov@erametsaliit.ee 529 9841    Võrumaa Metsaomanike Liit
Pärnumaa     Jüri Peetrimäe    juri.peetrimae@erametsaliit.ee 505 0322    Vändra Metsaühing (lisaks Läänemaa)
Viljandimaa    Olavi Udam    olavi.udam@erametsaliit.ee 504 7407    Sakala Metsaühistu
Järvamaa    Ülle Läll    ulle.lall@erametsaliit.ee 521 1510    MTÜ Minu Mets