Teadmistepõhine loovviljelus


Teadmistepõhine loovviljelus
24. juulil kogunesid Harjumaale Kõo valda Valdereks OÜ-sse varasematel võistlustel enim silma paistnud viljelejad, peale nende grupp eksperte ja korraldajaid.Foto: Endel Mets

Seda võistluspõldu pidi nägema.

Eesti teravilja- ja rapsikasvatajad vihjavad sageli ebavõrdsetele konkurentsitingimustele: neile makstakse toodangu eest sama hinda, mida kolleegidele Lääne-Euroopas, kuid mullad on siin vähem viljakad, kliimaressurss ahtam, toetused väiksemad jne. Kuidas olla neis tingimustes konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik? On meil üldse võimalusi?

Teoreetiliselt on, kui kompenseerime nimetatud nõrkused oma tugevuste võimendamisega.

Meie oluline tugevus Lääne-Euroopaga võrreldes on keskmised ja suured ettevõtted, kus on võimalik efektiivsemalt rakendada teadmisi. Vaimse töö potentsiaal on määratult suurem kui füüsilisel tööl.

Tõestuseks leiab arvukalt näiteid võistuviljelejate hulgast.

Harju maakonnas Kõrvemaa lähikonnas on mullad Eesti keskmisel tasemel. OÜ Valdereks saab seal suurel pindalal keskmiselt 5–6 tonni teravilja hektarilt. Osaühingu parim talinisupõld esines Viljelusvõistlusel 2007 rekordilise tulemusega – 9,7 tonni teri hektarilt.

Tänavu osaleb Valdereks taas kõrget saaki tõotava talinisupõlluga, mis laiub 73 hektaril ja on juba enne saagi koristamist elevust tekitanud.

Selle põllu lopsakate lipulehtedega taimik oli lähema tutvumise objektiks 16. juunil piirkondlikul põllupäeval. 24. juuliks kutsusid viljelusvõistluse korraldajad seda vaatama nii varasematel võistlustel enim silma paistnud viljelejad kui ka grupi eksperte.

Valdereksi juhi Aare Mölderi ülevaade põllul tehtust ning vastused asjatundlikele küsimustele avasid nimetatud põllu (seekord torkasid kõige rohkem silma rohked produktiivvõrsed ja pikad pead) saladuse: teadmistepõhine loovviljelus.

“Te pidite seda põldu nägema,” ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, viljelusvõistluse peakorraldaja. “Me oleme ju kõik imetlenud Lääne-Euroopa põlde ning seejuures kahelnud oma võimalustes, aga siinne taimik ei jää palju maha Inglismaal või Saksamaal nähtust. See peaks meid, võistuviljelejaid, tiivustama loovalt jätkama.”

Aare Mölder – loovviljeleja

Jutustades võistuviljelejatele ja ekspertidele oma parima põllu lugu, avas Aare Mölder end kui sügavate teadmistega loovviljeleja. Foto: Endel Mets

Viljelusvõistlusel silma paistnud viljelejad ja eksperdid tutvusid Valdereksis mitte ainult suurepärase taimikuga põlluga, vaid ka Aare Möldri kui loovviljelejaga.

See mees on loonud tingimused, mis võimaldavad tal vaimselt areneda ja annet loovalt rakendada.

Aare Mölder lõpetas 1988. aastal EPA agronoomina, siis töötas sel alal kaks aastat suurmajandis. Talle tehti ettepanek asuda teadustööle, kuid samal ajal avanes võimalus asutada oma talu. Ta valis teise võimaluse, pidades ideaaliks omada ühe kombaini jagu põldu.

Loovalt mõeldes lõi Aare Mölder peatselt partnerlussuhted teise talunikuga – Jüri Valdmaga. Koos kasutasid nad soodsat võimalust erastada suurmajandi sigala ning asutasid selleks osaühingu Valdereks. Segatootmisega ettevõttel on üle 800 hektari põldu, aastas nuumatakse 5000 siga.

Parajalt suur ettevõte võimaldab Aare Möldril spetsialiseeruda oma tugevustele: ettevõtlusele, juhtimisele ja agronoomiliste teadmiste loovale rakendamisele. Mitte kõva füüsiline töö, vaid nutikas tegutsemine. Mees on aktiivne suhtleja, tal on palju kontakte inimestega, kes valdavad tootmise arendamiseks ja loovaks viljeluseks uut teavet.

Aare Möldri otsused ja valikud põhinevad teadmistel, samal ajal on ta pädev teadmisi loovalt kasutama. Näiteks ei järgi ta agronoomiaalaseid teadmisi rutiinselt ega täht-tähelt, vaid rakendab baasteadmisi vastavalt oma tingimustele ja võimalustele. Ta eksperimenteerib ning otsib sel kombel uusi võimalusi, samuti riskib, õpib nii kordaminekute kui ebaõnnestumiste najal.

Aare Mölder oli Eestis esimeste hulgas, kes loobus adrast ja läks üle mulla minimeeritud harimisele; ta tõi esimesena Eesti põldudele nn kure – kõrgete ratastega iseliikuva taimekaitsepritsi; 2007. aastal viis ta talikultuuride osakaalu 73 protsendini jne.

Küsimusele, kuidas saab Valdereks OÜ Eesti keskmistel muldadel paljudest teistest tublisti suuremaid saake ning ka rohkem tulu, võib julgelt vastata, et talle tagab edu teadmistepõhine loovviljelus.

Loovalt rakendatud agrotehnika

Alates 2001. aastast ei ole Valdereksi põlde küntud. Põhk ja muu segatakse mulda rullrandaali Amazone Catrosega.

Loe veel

Selle agrotehnilise võtte positiivne mõju avaldub aeglaselt, kuid pidevalt – alles nüüd, pärast 8-aastast rakendamist võib arvestada, et muld on struktuursem, vee läbilaskvus ja kinnipidamisvõime parem, mulla elustik aktiivsem jne.

2008. aastal anti põllule kohe pärast eelvilja koristamist 30 tonni sealäga hektarile, mis mõjus ergutavalt nii põhu lagunemisele kui ka mulla elustikule. See, et põld sai orgaanilist väetist, on varasema loova tegutsemise tagajärg (kui otsustati liita taime- ja loomakasvatus).

Koos sealägaga puistati põllule ka klinkritolmu.

Viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil ja Võrumaa noortalunik Mikk Kooser demonstreerivad talinisu ‘Olivin’ võrsumisvõimet. Foto: Endel Mets

Eelvili oli talirüps, mis jättis talinisule palju toitaineid. Talirüpsi kui kõige varem valmivat põllukultuuri viljeleb Valdereks selleks, et pikendada koristuskonveierit ning põlde aegsasti sügiskülviks ette valmistada. Talirüps koristati 28.–29. juulil, mis võimaldas talinisu ‘Olivin’ külvata juba 20.–21. augustil, mis on erakordselt varane aeg. Aare Mölder põhjendab seda tugevate taimede kasvamise strateegiaga. Tema sõnul võivad hilja külvata need, kellel on viljakad mullad ja taimed arenevad kiiremini.

Suhteliselt varase külviajaga seostub väike külvisemäär – 180 idanevat tera ruutmeetrile. Selles sisaldus küll risk, aga see õigustas end – taimed võrsusid kenasti ning arenesid tugevaks. Võrdluseks: riiklikes majanduskatsetes külvatakse talinisu 500 idanevat tera ruutmeetrile.

Valdereks on lasknud oma põldude mullas määrata nii makro- kui mikroelementide sisalduse. Kõigi nende järele on pinnases suur vajadus. Väetisi antakse vastavalt planeeritavale saagile.

Talinisu ‘Olivin’ põld sai sügisel 20 kg lämmastikku hektarile. Sügisene lämmastikuga väetamine pole Eestis kuigi levinud. Aare Mölder ütles, et tema alustas sellega Peeter Viili soovitusel.

Ka sügisene umbrohutõrje taliviljapõldudel on Eestis uus nähtus, Valdereksis rakendatakse seda juba mitmendat aastat.

Kõnealune talinisupõld ei olnud kevadel lume alt vabanedes kuigi lootustandva ilmega, kuid enamik taimi oli elus ning õigeaegne pealtväetamine mõjus tõhusalt. Teine pealtväetamine toimus 21. mail.

Taimekaitseks pritsiti taimikut 13. mail, 8. juunil ja 6. juulil. Kokku kasutati kaheksat preparaati, mis on väga tugev tõrjetöö (põhiliselt ennetav).

Viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil jälgib kõnealust võistluspõldu juba möödunud sügisest alates. Tema hinnangul tõotab saak kujuneda suuremaks, kui planeeriti väetamisega. Ilmselt on tegu sünergiaga, s.o mõned tegurid võimendavad üksteist.

Ajakiri Maamajandus august 2009.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare