Hea näide on Eesti suured ettevõtted, kes müüvad ära endale kuuluva kinnisvara ja rendivad seda tagasi – sellega vabastatakse raha varade alt, et panna see oma põhiärisse kasumit teenima. Sama seis on ka seadmete ja sisustusega, mille puhul tasub kaaluda varade soetamisel liisingut.

Maaettevõtete seadmed

Põllumajandus- ja maaettevõtjad on teadlikud ja harjunud, et äritegevust aitavad edendada PRIA toetused. Samuti on hästi teada, et toetustele on võimalik kaasata omafinantseeringuna panga finantseeringuid. PRIA toetused on aga üsna täpselt sõnastatud nii toetatavate varade kui pakutavate tingimuste poolest.

Paljudele tuleb üllatusena, et varaliisinguga on kasutusrendi vormis võimalik soetada kõike teisaldatavat vara alates 600 eurost kuni miljoniteni välja. Äriettevõtted võivad soetada varaliisinguga kõikvõimalikke lisaseadmeid nagu külvikud, sahad, kopad, niiduseadmed jne. Lisaks suurtele traktoritele saab varaliisinguga soetada ka pisemaid traktoreid, ATVsid, muruniidukeid ja lumefreese.

Igal tootmisettevõttel on erinevad, ettevõttespetsiifilised seadmed. Kõiki neid saab kasutada kuupõhise kuluna, ilma et ettevõtte finantsvahendid seadmete all kinni oleksid. Varaliisingu abil on soetatud nii üksikuid seadmeid kui ka finantseeritud kogu tootmise ja ladude sisustust ning seadmeid tervikuna.

Huvitav näide on, et kui ettevõte plaanib soetada 60 000 euro eest laoriiuleid ja 10 000 euro eest laotõstuki, siis harjumuslikult soovitakse panna tõstuk liisingusse, aga riiulid kindlasti välja osta. Varaliisingu seisukohalt ei ole neil varadel aga mitte mingit vahet. Üha enam ettevõtjaid on mõistnud, et ettevõttele tekib väärtus seadmete ja sisustuse kasutamisest, mitte tingimata nende omamisest.

Varaliising äriettevõttes

Enamik tootmisettevõtteid on enda tegevuseks vajalikud seadmed välja ostnud, kasutades selleks kas omavahendeid või laenuraha. Lisaks on ettevõttel enamasti suur hulk raha kinni valmistatava toodangu ja toormaterjalide all.

Kuidas siis lahendada tavapärast ettetulevat likviidsuskriisi, kus vaba raha on otsakorral, aga äri tahab endiselt ajamist? Vaatame näitena ettevõtte järgmist seadmete ostu väärtuses 100 000 eurot. Tavapäraselt läheks ettevõtte raha väärtust kaotava vara alla kinni, varaliisinguga on aga võimalik võtta kogu vara kohe kasutusele minimaalse sissemaksu eest ja raha jääb kauba või muu äris olulise jaoks. Seadmed ise on tagatisena finantseerija bilansis, ning tasudes fikseeritud suuruses kuumakseid, on kasutajal võimalus varad liisinguperioodi lõpus nüüd juba marginaalse jääkväärtusega välja osta.

Vaadates majanduslikult laiemalt, siis äriettevõtte üks eesmärke on raha teenida. Kui ettevõte vormistab ülaltoodud summale varaliisingu, suureneb selle vara hind aastas ~3%. Siit küsimus: kas ettevõtte omanikud suudaksid 100 000 euro pealt teenida aastas üle 3% kasumit? Kui jah, siis miks hoida raha seadmete all kinni.

Varaliisingu eelised

Varade soetamisel saab kasutada mitut finantseerimise lahendust. Tasub endale selgeks teha, millised on eri lahenduste eelised ja mis konkreetsele ettevõttele paremini sobib. Nord Varaliisingu pakutava kasutusendi eelised on järgmised.

-- Esmase sissemakse vajadus üldjuhul puudub – erinevalt laenust või kapitalirendist on kasutusrendi korral võimalik võtta varad kasutusse ilma alginvesteeringuta.

-- Varad finantseerija bilansis –kasutusrendi korral ei ole varad rendiperioodil ettevõtte bilansis.

-- Ei kajastu laenukohustustes – kasutusrendi korral on ettevõtte jaoks tegu igakuise jooksva kuukuluga.

-- Käibemaksu tagastus – kuuarved on käibemaksuga, mille ettevõte saab käibedeklaratsioonis maha arvata.

-- Kindlustus – kuna kasutusrendi perioodil on varad finantseerija bilansis, on neil automaatselt peal ka kindlustus, mis sisaldub kuumaksetes.

-- Makse on fikseeritud – varaliisingu makse fikseeritakse kogu perioodiks ja see ei ole sõltuvuses euriborist ega muudest muutujatest.

-- Väljaostu võimalus – perioodi lõpus on võimalik varad üldjuhul 1% jääkväärtusega endale välja osta.

Siia lõppu veel üks näide päriselust. Tegu oli suure, seitsme aasta vanuse endiselt toimiva kanaküpsetusahjuga. Turule olid tulnud uued ahjud, mis on efektiivsemad, ning mis peamine, jätavad küpsetatava kana mahlasemaks ja raskemaks (müüakse ju kaalu). Rahasse ümberarvestatuna oli uue ahjuga võimalik igas kuus teenida 400 eurot rohkem kui vanaga...

Uue ahju ostmiseks vaba raha pigem nappis, aga kuna varaliisingu kuumakse oli vaid 300 eurot ja sissemakse polnud vajalik, sai klient antud juhul ilma mingi kohustuseta kasutusele uue ahju, teenib igas kuus 100 eurot rohkem tulu ja kolme aasta pärast saab olematu jääkväärtuse eest ahju omanikuks.