Tehnikapargi korrashoid on kulukas
Uurime traktorite, kombainide ja teiste liikurmasinate kasutamist ühes põllumajandusettevõttes, mida nimetame tinglikult AS Agro.
AS Agro asub Kesk-Eestis ning tegeleb nii looma- kui taimekasvatusega. Vaatleme traktorite ja muu liikurtehnika kasutamist aastatel 2005–2007.
Traktorite arv on ettevõttes pidevalt vähenenud (tabel 1), kuna vanad masinad lagunevad ja remont muutub mõttetuks ning sama töö tehakse ära väiksema arvu uute võimsamate traktoritega.
Jagades ettevõtte haritava maa traktorite arvuga, tuleb iga masina kohta 131 hektarit.
Traktorite koormamine
Uuriti eri traktorimarkide keskmisi töötunde 3 aasta jooksul. Valmet/Valtra masinad töötavad umbkaudu 1900 tundi aastas, samuti Fendtid – ca 1800 tundi. Keskmiselt tuleb ettevõttes traktori kohta 770 töötundi aastas.
Ligi pooled traktorid (47%) töötasid alla 501 tunni aastas ning ligi kolmandik (31%) alla 200 tunni. Viimase puhul teeb see natuke üle 0,5 h päevas, mida on liiga vähe. Ilmselt tuleks kaaluda nende masinate väljavahetamist.
Traktoripargi remont
Traktori remonditunniks loeti tehnohooldust, hooldusremonti ja täisremonti.
Termini “remonditund” all on siin mõeldud aega, mil remonti vajav traktor oli töökojas ning mille ajal teostati remondi-, hoolde- ja pisemaid abitöid.
Kuna ettevõttes täpne arvepidamine traktorite tegelike remonditundide kohta puudus (sellist täpsust pole ka vaja rakendada), kasutame ühtset terminit remonditund, mida graafikute tõlgendamisel ei tohi segi ajada õigete remonditundidega.
Traktoripargis kulus 3 aasta jooksul keskmiselt aastas iga haritava maa hektari kohta 2 remonditundi.
Valmet/Valtra traktorite töökoormus on kõrge ja tööaeg pikk, neil kogunes kõige rohkem remonditunde – 3 aasta keskmisena 550 tundi aastas, mis on väga suur näitaja.
K-701 on 430 remonditunniga teisel kohal, töötundidega aga Fendti ja laadurite järel alles neljandal kohal.
Kolme aasta jooksul tuli keskmiselt traktori kohta 280 remonditundi aastas. Kolmandik (33%) traktoritest vajas keskmiselt remonti alla 150 tunni; 18% üle 501 tunni.
Leiti ka remonditundide osakaal %-des töötundidest.
Kombainil John Deere on osakaal 108%, mis tähendab seda, et remonditunnid ületavad töötunde. See on ka mõistetav, sest kombain töötab vaid suvel koristusperioodil ning ülejäänud aja seisab või on remondis.
Fendti traktoritel jäävad remonditunnid stabiilselt 3 aasta lõikes 25% kanti. Keskmiselt on ettevõttes remonditundide osakaal töötundidest 44% (tabel 2).
Varuosad
Uuriti traktorite varuosade kulusid sõltuvalt aastast, traktorimargist ja varuosa hinnast.
Varuosade alla kuuluvad meie metoodika järgi ka nii õlid kui määrdeained, seega koosneb kulu osade, määrdeainete ja õlide maksumusest. Ühe haritava põllumaa hektari kohta kulub aastas keskmiselt 156 kr eest varuosi.
Kõige kallimaks kujunes varuosade maksumus kombainil John Deere, keskmiselt 32 000 kr aastas. Valmet/Valtra traktoritel oli keskmine varuosakulu aastas 22 000 kr. Kõige väiksemad olid need kulud vene traktoritel T-16 ja T-25 (73 kr/a). Keskmine kulu varuosadele aastas traktori kohta 3 aasta jooksul oli 13 000 kr.
Traktorite töömahud
Traktoritööde summaarse mahu arvestamiseks kasutatakse tingühikuid. See on vajalik erinevate traktorimarkide ja traktorite tegelikult tehtud töö hulga määramiseks ning traktoristi õiglaseks tasustamiseks. Enamasti on need tingühikud tinghektarid.
Ettevõttes uuriti eri traktorimarkide summaarseid töömahtusid tinghektarites. Kõige suuremad tinghektarid on Valtra/Valmetil – 3266 tingha, järgnevad Fendt 3006 ja K-701 2470 tinghektariga aastas. See on ka loomulik, kuna eelmainitud traktorimarkide võimsus on suurem, nendega tehakse mahukamaid ja raskemaid töid. Valmet/Valtra töötas aastas 6,2 korda rohkem kui MTZ, mis tähendab, et üks Valmet/Valtra tegi kuue MTZ töö. Kasutades üht Valmet/Valtra traktorit, võiks koondada 5 MTZ traktoristi. Kui arvestada, et kuue traktoriga on tehnilisi probleeme rohkem kui ühega, on see kasu veelgi suurem.
Kütusekulu
Uuriti markidevahelisi kütusekulu erinevusi liitrites tunnis 3 aasta summaarsest kulutatud kütusest.
Tulemuste saamiseks liideti sama marki traktorite kütusekulud kokku, summa jagati samade traktorite kõikide töötundidega.
Kõige rohkem tarbisid tunnis kütet kombainid, keskmiselt 22 l/h. Valmet/Valtra kütusekulu tunnis oli Fendti omast ligi 5 l/h vähem, mis on nüüdisaja traktorite võrdluses suur vahe. K-701-l ja T-150-l oli kütusekulu samuti suurem kui Valmet/Valtra traktoritel. MTZ keskmine kütusekulu tunnis tuli 7,5 l/h.
Traktoripargi keskmine kütusekulu 3 aasta lõikes oli 10,6 l/h.
Valmet/Valtra traktoritel kulus tunnis kütust 8,1–22 l, K-701-l ja T-150-l 10,1–22 l, MTZ-l 4–15 l.
Kütusekulu (liitrites) tinghektari kohta 3 aasta jooksul oli kõige suurem Fendtil, keskmiselt 86,2 l. MTZ-l oli see 68,9 l, kuid Valmet/Valtral ainult 63 l.
Töökulud ja traktoritöö omahind
Töökulude alla arvestati traktoristi töötasu, remonditasu, varuosade (varuosad, määrdeained, õlid) ja kütusekulu maksumus traktori kohta. Töökulude all pole mõeldud põhivarade kulu.
Otsekulud traktoritöödel
Iga tootmisprotsessi majanduslik kriteerium on toodanguühiku omahind. Omahind koosneb toodanguühiku tootmisel tehtud otsestest ning kaudsetest kulutustest (üldtootmis- ja üldmajanduskulud).
Tehnika kasutamise majanduslikku külge iseloomustavad kõige vahetumalt toodanguühiku otsekulud. Ettevõttes uuriti traktoripargi töökulusid 3 aasta jooksul. Töötasu on traktoristi väljateenitud palk töötundide eest.
Remonditasu tuuakse välja eraldi reana ning see meie vaadeldud töötasus ei kajastu.
Traktori töökuludest kõige suurema osa moodustas kütusekulu – 55%. Diislikütuse hind on traktori töökuludes väga oluline.
Kütuse kokkuhoiu esimene võimalus on kontrollida (2 korda aastas) mootori toitesüsteemi. Tuleb läbi mõelda põllutööde tegemise tehnoloogiad, et poleks traktori üle- ega alakoormamist, poleks tühisõite jms.
Kogu töökuludest kulub palgale ligi 30%. See on suur näitaja. Paljude töödejuhatajate peamine mure on, et ka selle protsendi eest on raske motiveerida tööle tulema pädevaid traktoriste. Varuosadele, määrdeainetele, õlidele ja remonditasule kulub 16% traktorite töökuludest.
Töökulude jagunemine markide kaupa on näha joonisel 3 (ühte marki liikurvahendi töökulud liideti kokku, summa jagati traktorite arvuga).
Kõige suuremad töökulud olid Fendti traktoritel, natuke väiksemad Valmet/Valtra omadel. Ettevõtte keskmised töökulud 3 aasta lõikes traktori kohta on 129 013 kr aastas. MTZ traktorite keskmised töökulud aastas on 85 431 kr, mis on 43 582 kr vähem kui ettevõtte keskmine.
Töökulude abil on leitud ettevõttes ka traktorimargi keskmine omahind, mis saadi, kui traktorimargi töökulud jagati tehtud töötundidega. Tulemused on joonisel 4.
Kõige kõrgem tunni omahind tuli kombainidel John Deere ja Deutz-Fahr. Fendti traktorite tunni keskmine omahind oli 180 kr, järgnes K-701 – 161 kr. MTZ-l tuli omahinnaks 104 kr. Kõige väiksem tunni omahind on väikestel Vene traktoritel T-16 ja T-25 (51 kr).
Keskmine omahind ettevõttes 3 aasta lõikes oli 132 kr.
Kokkuvõte
Artiklis on toodud välja traktorite olulisimate töökulude (kasutuskulude) struktuur ja jagunemine sõltuvalt kasutatud kütusest.
Kulutused traktori varuosadele, määrdeainetele ja õlidele küündisid rohkem kui 50 000 kroonini aastas.
Traktori töökulud jagunevad:
• traktoristi palk 29%;
• diislikütuse kulu 55%;
• traktori varuosad 10%;
• traktori remonditasu 6%.
Need on selle põllumajandusettevõtte 3 aasta töö tulemustel saadud protsendid. Teistes majandites võib olla suhe teistsugune.
Remondikulu analüüsimisel tuleb analüüsida remonditunde eraldi. Antud uurimuses tehti remonditunni ajal ka muid traktori parandamistöid. See ei anna õiget ülevaadet traktori remondivajaduse kohta.
Uuritud ettevõttes moodustasid 77% traktoripargist MTZ-d.
Uus eelistus on Fendti traktorid. Nende tinghektari omahind tuleb MTZ-dega võrreldes 50 kr odavam.
Artikkel ilmus ajakirja Maamajandus augustinumbris (2009).
