Teistes riikides maa sundvõõrandamist ei ole

 (15)
Berliin-Tallinn Rongiga
Foto: Raimo Poom

Plaanitav Rail Baltic raudtee, samuti maanteede ehitused võivad kaasa tuua ka maade sundvõõrandamise, samas Euroopa riikide praktikas on sundvõõrandamine erandlik.

„Meil on siiani olnud selline arusaam, et kui riigil on maad vaja taristu arendamiseks, olgu selleks Tallinn- Tartu maantee rajamine või Rail Baltic, siis ostame selle maa omanikult ära. Ja kui omanik on vastu, siis sundvõõrandame,“ rääkis Maakonverentsil Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe.

„Selline sundvõõrandamine on Euroopa praktikas erandlik,“ rõhutas Maasikamäe, et vaja on leida maaomanikele sobivaim lahendus, mis ei takistaks neil põllumajanduslikku tegevust.

Maasikamäe selgitas, et taristute arendamisel on vaja hakata üha rohkem tegelema ka maakorraldusega ja pakkus välja ümberkruntimise, mis on uudne võimalus maakorralduses. Geomaatika osakonna juhataja selgitas, et ümberkruntimine asendab maa võõrandamist. See tähendab, et näiteks raudtee alla jääv talumaa asendatakse samas väärtuses maaga teises kohas.

„Pole mõeldav, et ühe talu maad jäävad kahele poole raudteed. Kui trass on paigas, tuleb algatada selliste talude ümberkruntimine,“ tõi esile Siim Maasikamäe.

Seotud lood:

„Tuleks kaaluda kaasaegse maaomaniku-keskse ümberkruntimise rakendamist ja riigi initsiatiivikust selle käivitamiseks,“ rõhutas Siim Maasikamäe ja lisas, et maade ümberkruntimist kasutavad paljud Euroopa riigid, sest see aitab liikuda elujõulise toidutootmise ja loodusressursside säästlikuma majandamise poole.

Konverentsil esinenud keskkonnaekspert, Hendrikson&Ko juhatuse esimees Heikki Kalle tõi esile, et Rail Balticu maakonnaplaneeringu asustusstruktuuri uuring näitab, et 23% trassikoridori alla jäävatest maadest on haritavad maad. Heikki Kalle selgitas, et väljatöötamisel on ainulaadsed kompensatsioonimehhanismid neile maaomanikele- põllumajandustootjatele, kelle maad lõigatakse trasside rajamisega läbi. Kavas on senise maade võõrandamise asemel luua uusi meetmeid, mis aitaks paremini põllumajandustootmist jätkata.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare