Tellimus 1500 lihaveisele nõuab kolme riigi koostööd

Eestis on praegu üle 68 000 lihaveise ja lausa kummaline on mõelda, et alles paarikümne aasta eest teati sellest loomakasvatusharust väga vähe. Sel aastal aga saab lihaveisekasvatajate selts 15 aastat vanaks. Juba nõukogude ajast tuntud herefordi tõugu lihaveistele on tõuge lisandunud veel tosin, nii et Eestis on praegu 13 lihaveisetõugu.

Baltimaade lihaveisekasvatajate ühisseminar, seltsi sünnipäev ning suvepäevad olid sel nädalalõpul kokku viidud Viljandimaale Viiratsi valda Valma külla Võrtsjärve äärde Järveveere puhkekeskusse.

„Lihaveiseäri on suur äri, üks väike riik ei suuda sageli ostjate küsitud kogust kokku saada,“ rääkis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees Tanel Bulitko seminaril, rõhutades koostöö tähtsust. „Näiteks küsis üks Türgi ostja meilt 500 limusiini, 500 šaroleed ja 500 simmentali – ühest väikesest riigist ei ole seda hulka ilmaski võimalik kokku saada!“

Kui Eestil on head kogemused välismüügiga, siis Lätlaste süsteem on vast veel parem – seal peetakse sarnaselt Inglismaa, Šveitsi jmt Euroopa riigiga lihaveiste oksjoneid.

„Oksjon võimaldab hea looma eest väga head hinda saada, mis niisama farmist müües ei õnnestu,“ toob ettevõtmise peamise mõtte välja oksjonite algataja Kaspars Adams. Kaspars ja ta pere on samuti lihaveisekasvatajad ning oksjonisüsteem loodigi esialgu aitamaks iseennast.

Lätis toetatakse lihaveisekasvatajaid päris korralikult. Nii saab ühe tõuraamatu lihaveise eest 300 eurot toetust ja 224 eurot siis, kui on ristand. Need, kes kasvatavad kohalikku tõugu, saavad lisaraha veel 130 eurot. Plaanis on sisse seada ka toetus hinnatud tõupulli eest, kes annab heade tõuomadustega järglasi, ja see oleks 280 eurot.

Lisaks seminarile kuulati aastaülevaadet seltsi presidendilt Aldo Vaanilt, meenutati algaastaid, nauditi paadisõitu Võrtsjärvel ja kontserti.