Tema kõrgus, troonipärija Golf VI
Kes tunneb turundusinimeste salakeelt, saab sellest isegi aru. Näiteks reklaamitakse autot kui uut (neue Golf) ja mitte täiesti uut (brandneue või
nagelneue Golf). Nii et mitte Golf 6, vaid pigem Golf 5.5, kui arvutitarkvara tähistamise tavasid pruukida.
Mõõtmed on sisuliselt identsed, suuri muutusi ei leia välimusestki. Aknajoon lasti väheke allapoole, radiaatorivõre ja esitulede kombinatsioonist kujunev naeratav ilme on varasemast laiem ning ümaruste asemele tekkisid siia-sinna väikesed kandid.
Igaüks teab, kuidas Golf peab välja nägema
Pressiteadet uskudes on Golf stiiliikoon, aga see väide ajab lausa naerma. Sama hästi võiks nimetada Deutsche Banki trendiloojaks. Tegelikult on Golf samasugune Saksa institutsioon nagu Baieri nahkpüksid või Hamburgi seakoodid. Golf on Saksamaal, Euroopa (seni) suurimal autoturul, enimmüüdud sõiduauto. Võimsa ülekaaluga ja juba pikki aastaid. Mullu otsustas umbes 200 000 Ottot, Fritzu ja Karlheinzi uut autot valides just Golfi kasuks.
Seega peab igasuguste väliste muutustega väga ettevaatlik olema. Golfi disain ongi alates kolmandast põlvkonnast piirdunud tagasihoidliku retušiga. Sildupurustavaid pöördeid Renault Mégane'i või Opel Astra stiilis pole tulevikuski oodata.
Seda kinnitas ka VW grupi disainiboss Walter da Silva (lubades samas uue Pologa tõsist revolutsiooni). Mis tähendab, et sohvri vaatevälja segav mõttetult lai C-piilar jääb edaspidigi Golfi arsenali. Vähemalt aastani 2011, kui peaks ilmavalgust nägema täiesti uus Golf 7.
Miks aga üldse Golfi oli vaja uuendada, kui seda nii mõõdukalt tehti? Oli ta ju ennegi kui mitte klassi priimus, siis kindlasti üks edukamaid.
Väidetavalt seisnes probleem selles, et Golfi oli kole kallis toota. Uuendamise käigus jäeti kõrvale kulukad tehnoloogiad ja asendati need odavamatega.
Iga normaalne kunde küsib seepeale kohe, et kas nüüd peab ta siis korraliku Golfi asemel odavat saasta ostma.
Tahaks loota, et see nii ei ole. Proovisõiduauto, kalli highline-varustuse ja kaheliitrise turbodiisliga Golf VI ei näita säästukampaaniat küll kuskilt välja. Pigem vastupidi. Kabiini viimistlust võib lugeda lausa luksuslikuks. Šikke metallkante võib leida mitte ainult näidikute ümbert või õhuavade servadest, isegi aknatõstukite lülitid said läikivad äärised. Kuidas see üldise säästuprogrammiga võiks haakuda, jääb mulle natuke hämaraks.
Vaikne diislievolutsioon
Seevastu muutused mootoriosakonnas teevad meele rõõmsaks mitte ainult tootjal, vaid ka toote kasutajal. Vana vastik pumppihustitega diisel visati välja ning selle asemel pannakse Golfi kapoti alla nüüd ühisanumpritsega TDI-mootor.
Pumpe-düse oli küll krapsakas, aga väga äkiline ning, mis kõige hullem, larises hirmsasti. Uus jõuallikas reageerib ehk karvavõrra uimasemalt, kuid töötab see-eest ühtlasemalt ja paindlikumalt. Isegi selline nipp nagu teise käiguga paigaltvõtt pole vähegi kogenud sohvrile enam üle jõu käiv.
Tööpõhimõttest tulenev spetsiifiline helitaust kabiini peaaegu enam ei ulatu. Saksa Auto Bild tuvastas oma mõõtmistel, et 100 km/h juures on diisel-Golfis isegi vaiksem kui bensiinimootoriga analoogis.
Aga mitte nende hüvede pärast ei hakanud Volkswagen mootorit ümber ehitama. Wolfsburgi poolest oleksime võinud endiselt valju plagina saatel hüplikult liikuda. Seni ei seganud see müüki ju kuigivõrd.
Point tootja seisukohalt on see, et ühisanumpritsega diislit on odavam massiliselt valmistada. Muidugi pole mõtet loota, et autod nüüd odavamaks läheksid. Küll aga võib loota, et nad ei kalline. Vähemalt mitte oluliselt. Golf pole kindlasti odav, aga traditsiooniliselt saab ostja kokku hoida väikese varanduse, kui ta lisavarustuse nimekirja tähelepanuta jätab.
Vaevalt on kellelgi midagi ka kütusekulu vähendamise vastu. Mina sain purutoore mootoriga (läbisõit 400 km) keskmiseks maanteekuluks 4,0 l/100 km. Reisiarvuti järgi. Täpselt nii palju lubavad ka tehnoandmed. Ja vähene janu on ainult üks Golfi võludest. Pressimapi alapealkiri - "Kõigi aegade parim Golf" - pole kindlasti üle pingutatud.
