Teravilja eksport kasvas mullu hüppeliselt

„Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan“, kirjutab maablogis kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.

Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist

Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.

*- Hõlmab kaubagruppe KN 1001 – nisu ja meslin; KN 1002 – rukis; KN 1003 – oder; KN 1004 – kaer; KN 1005 – mais; KN 1008 – muu teravili

Joonis 1. Teravilja* sihtturud 2015

Valdava osa välisturgudele suunatud teraviljast moodustasid nisu (58%) ja oder (35%). Aastases võrdluses suurenes kõigi olulisemate teraviljakultuuride ekspordi koguseline maht: enim kasvas rukki (+84%) ja nisu (+80%), seejärel kaera (+40%) ja odra (+39%) väljavedu. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 2015. aastal 172 eurot (muutus võrreldes 2014. aastaga -1%), odral 163 eurot (+4%), kaeral 211 eurot (+11%) ja rukkil 150 eurot (-12%).

Teravilja impordi käive kahanes kolmandiku võrra

Teravilja imporditi 2015. aastal 11,2 miljoni euro väärtuses. Eelneva aastaga võrreldes kahanes impordikäive kolmandiku võrra. Kasvanud ekspordi ja langenud impordi koosmõjul paisus kaubandusbilansi ülejääk 127 miljoni euroni. Valdavalt toodi teravilja Lätist ja Leedust.

Koguseliselt imporditi mullu teravilja 56 600 tonni, 42% vähem kui 2014. aastal. Langus toimus enamikes kaubagruppides. Kui näiteks tunamullu toodi otra sisse 42 000 tonni, siis 2015. aastal imporditi otra vaid pisut üle 7000 tonni. Imporditud odra keskmine tonnihind oli eelneva aastaga võrreldes aga kasvanud viiendiku, küündides 187 euroni. Maisiterasid toodi Eestisse 15 000 tonni (muutus võrreldes 2014. aastaga -46%) ja rukist 12 000 tonni (-45%), tonnihindadega vastavalt 217 (+11%) ja 166 (+7%) eurot.

Vastupidises suunas liikus vaid nisu import. Nisu toodi mullu sisse 18 100 tonni keskmise tonnihinnaga 176 eurot. Aastases võrdluses suurenes nisu import viis korda. Kuigi tugevat hüpet numbrites põhjendab osati ka tunamullune madal baas, tõusis kasvanud impordikoguste tõttu nisu peamiseks impordiartikliks teravilja kaubagrupis.

Joonis 2. Teravilja eksport ja import (tuhat tonni), 2006–2015