Ja kui siis veel ka laeva ei tule, on jama palju. Koristusaja tipphetkel, septembris, oli olukord vahepeal päris hull.

“Kuna vilja on palju, siis on laevu siia regiooni tänavu ääretult raske leida – kõik on juba broneeritud,” selgitab Farm Plant Eesti viljapealik Marge Pähkel. “Meile pidi tulema laev septembri lõpuks, aga saime alles oktoobri esimesel nädalal laadida.”

Laod on silmini täis

Kui laev hilineb, siis põllumehed, kelle vili läheb lepingujärgselt otse laeva, peavad hoidma müügivilja enda juures, ootama ja olema n-ö stardivalmis. Aga kuna saak on tänavu suur, võib neil see vili, mida õigel ajal ära vedada ei saa, kuivatis või laos ette jääda ja töö on takistatud.

Samas aga, kui juba laev kohal on, suunatakse suur osa autosid sellele vedamiseks – siis ootavad jälle teised põllumehed autode taga.

“Septembris oli transport suur probleem,” kinnitab Anti Mets, kes kasvatab vilja Võrtsjärve ääres. “Kuna minu vili ei pidanud laeva peale minema, ootasin oma vilja saatmisega mitu nädalat.”

Marge Pähkel lisab, et vilja on täis ka enamik viljafirmade ning sadamate ladusid ja elevaatoreid. Ka sealt ootab vili väljavedu, aga kui laev tuleb lepingu viimasel nädalal või hilineb, on normaalne elu häi­ritud.

“Hiljuti just oligi selline olukord,” räägib Pähkel. “Bekkeri sadam oli täiesti täis, sinna ei saanud vilja vedada. Tegelikult on seal vabade pindadega endiselt kitsas. Kuuldavasti on ka teised laod korralikult täis.”

Pärnu sadamas, kus Farm Plant laupäeval laeva laadis, pole aga üldse ladu. Kogu vili tuleb autodega kohale vedada ja kohe laevale tõsta. Nagu viljakoristusel, on ka logistikas üheks teguriks ilm. Kui vihma sajab ja laadimine on väljas, ei ole võimalik seda teha.

“Laupäeval oli rohkem kui 700 tonni nisu autodega farmerite juurest siiapoole teel. 90 protsenti kogusest tuleb otse põllumeeste juurest, sellele laevale paneme peale kuskil 2200 – 2300 tonni,” maalib viljapealik pildi Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa teedest, kust nisu laevale veeti.

Selle aasta koristuse kõrghetkel augustis-septembris tuli kõigil kokkuostjatel lahendada ka autode probleem – autosid jäi tänavuse suure viljakoguse jaoks väheks, ka periood oli lühem.

Kuna praegu käivad ka suured tee-ehitused, on palju masinaid sellega kinni. “On tunda, et masinapark vilja veoks on 10 protsenti väiksem, kuigi tegelik vajadus on hoopis samavõrra suurem,” ütleb Pähkel.

Mis tänavu läheb

Kõige rohkem eksporditakse Marge Pähkli teada söödanisu, mida on meie regioonis sel aastal kõige rohkem. Samuti on rapsi palju.

Kõige keerulisem on tema sõnul viimane kuu aega olnud müüa otra, sest mujal Euroopas olid väga kõrged odrasaagid ja hinnad on kõvasti langenud.

“Tänu selle aasta USA põuale, Venemaa ja Kasahstani kehvadele saakidele ning Lõuna-Euroopa pigem alla keskmistele saakidele on nõudlust nii õlikultuuridele kui söödaviljale,” selgitab TÜ Kevili juht Marek Linnutaja. “Kvaliteetsest toidunisust on samuti nappus. Kõige rohkem oleme meie müünud söödanisu ja rapsi. Raske on müüa rukist, millega tegelemisega lõpetamist Kevili tõsiselt kaalub.”

Linnutaja lisab, et rukki ostuhind on olnud tänavu ainsana madalam kui eelmisel aastal, mis tähendab, et jutud leivahinna kallinemisest on puhtalt tööstuste poolt välja mõeldud, mitte talunikest tingitud.

Ekspordilepingutes on alati ära märgitud, kes laeva otsib. Üldjuhul otsibki laeva ostja, müügifirmadel selle eest muretseda ei tule.

Suurtel ostjatel on omakorda lepingud laevaomanikega. Laeva saabumisest teatatakse viis päeva ette, päris suurtel laevadel võib teatamisaeg olla seitse päeva.

Eestis laaditakse Marge Pähkli sõnul 1000–25 000tonniseid laevu. Võimalik on laadida ka 50 000 tonni. Keskmine laev on 3000–5000 tonni.

Pähkel arvab, et Eesti viljakaupmehed on ekspordilepinguid tehinud kokku üle 200 000 tonni.

Arvestades head saaki, võib kogu Eesti vilja eksport lõpuks kujuneda sellest aga vähemalt kaks korda suuremaks. Välja võib olla praeguseks läinud kõikide vahendusfirmade peale kokku ca 15 laeva.

“Arvan, et juba on välja läinud ligi 70 000 tonni, aga suurem vedude aeg on veel ees,” oletab Pähkel. “Farm Plant on teinud kolm laeva, kokku 10 000 tonni.”

Ise teevad laevu kõik suure­mad kokkuostjad ja ühistud: Farm Plant Eesti, Baltic Agro, Oilseeds, Avena, Kevili, Tartu Mill ekspordib samuti, kui võimalust on.

Marek Linnutaja ütleb, et Kevili on eksportinud tänavusest saagist juba 20 000 tonni. Hetke­seisuga on teele saadetud viis laeva.

Baltic Agro väidab, et neil on eksporditud ligi 25 000 tonni. Oilseeds Trade ASi juht Veikko Vahar nimetab, et septembri lõpu sisuga on nad eksporti müünud 11 000 tonni.

Peamised ekspordi sihtriigid on Euroopas. See laev, mida Pärnus laupäeval laaditi, läks Saksamaale. Veel ostavad meilt vilja Itaalia, Hispaania, Inglismaa, Iirimaa, Soome. “Kuigi lepinguliseks ostjaks võib olla Saksa või Taani firma, võib kaup liikuda hoopis mujale, kas või Marokosse või araabia maadesse välja,” lisab Pähkel.

Viis viljasadamat

Eestis käitlevad vilja viis sadamat: Muuga, Bekkeri, Kunda, Pärnu ja Sillamäe.

Põhja-Eesti regioonist saadetakse vilja välja peamiselt Bekkeri, Muuga ja Kunda sadamate kaudu. Nendes sadamates saab vilja ka ladustada. Pärnus seda võimalust pole, laadida tuleb otse autost laeva.

Nagu selgitab Marge Pähkel, sõltub laevade suurus, millega eksportida saab, sadama vastuvõtu võimalustest: süvisest ja laeva pikkusest. Suuri laevu saab laadida Muugal, ka 25 000- ja isegi 50 000tonniseid. Sillamäed kasutatakse vähem, kuigi ka seal saab laadida 25 000tonnist laeva.

Kui näiteks Sillamäe sadama süvis on 12 meetrit, siis Pärnu sadamas ainult 5,8 m. Pärnu sadamat kasutakse peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eesti vilja jaoks. Seal saab laadida 3000–5000tonniseid laevu.

Kõik eksportijad kasutavad kõiki sadamaid, et vedu liiga kalliks ei läheks. Tavalise 3000tonnise laeva laadimisaeg on 36 tundi. Kui ilmaolud ei lase laadida, venib see muidugi pikemaks. “Näiteks üle-eelmisel aastal halva ilma tõttu seisid laevad mitu päeva reidil reas ja ootasid, millal ilm lubab laadida,” meenutab Marge Pähkel.

Ta toob välja, et tänavu on Eesti vilja kokkuostjate vahel tekkinud hea koostöö. Näiteks suurt odralaeva Muugal täitsid mitmed kokkuostjad.

Kui on tegu nii suure laevaga, siis on igal juhul mõttekas seda koos täita – suure laeva hind tuleb odavam ja ka põllumehed said tänu sellele kõrgemat hinda.

“See on tähtis, sest laevatushind väiksematele laevadele on tänavu tõusnud. Kui tavapäraselt maksab laevatus 16–17 eurot tonn, siis tänavu sügisel räägime juba hinnast isegi kuni 30 eurot tonn,” ütleb Pähkel.



VILJAKAUBANDUS

Suurimad viljafirmad
- Baltic Agro AS
- Kevili PÜ
- Avena Nordic Grain OÜ
- Oilseeds Trade AS
- Farm Plant Eesti AS



EESTI VILJABILANSS

Toodang ja eksport 2012

ViliRapsNisuOderKaerRukis
Külvipind ha86 700133 000116 00032 60017 300 
Saagikus t/ha2,04,03,382,933,61
Kogutoodang t173 400532 000395 25095 42062 450
Müüdud 9. okt, t 80 000155 000 90 00022 500 5 700
Allikas: CM Tallinn