Teraviljafoorum: ükski kokkuostja kaarte ei avanud
Konkreetsetest kogustest rääkis kõige täpsemat Tartu Milli ostujuht Leo Dulub, öeldes, et ettevõte vajab 85 000 tonni nisu ja 30 000 tonni rukist. Kuna Tartu Mill peab veski kogu aeg käigus hoidma, peab ettevõte Dulubi sõnul maksma parimat hinda, eriti Lõuna-Eestis. Tartu Mill teeb praegu lepinguid toiduvilja ostuks, ent kindlasti lubati osta ka söödavilja. Huvi on ettevõttel ka kaera vastu, sest järgmisel aastal kavatsetakse Lätis käiku anda kaerahelbetehas.
Baltic Agro juht Ants Puusta kutsus aga rapsi kasvatama, lubades augustis ka Weroli uue osa käiku anda.
Kuna enamik riike, kes Eestist vilja ostavad, ei lahterda toidunisu klassidesse, nagu Eestis siiani tehtud on, siis hakkavad need kokkuostjad, kes toidunisu ostavad, rohkem vaatama selle proteiinisisaldust (norm on 12,5% ja kui proteiini on rohkem, on võimalik ka rohkem raha saada) ning muid toiduomadusi.
Samuti selgitas igaüks pisut oma tingimusi ja tutvustas sadamaid, kust nad vilja eksportima hakkavad.
Veel räägiti foorumil EL-i toetustest, nii maaelu arengukavast kui greeningust; sellest, millega tuleb arvestada Eesti viljakasvatajal eksportvilja tootmiseks; mis on toimunud meie põllumuldadega pärast nõukogude aja lõppu, ühistegevusest, kuulati Läti põllumeeste mõtteid ÜPP kohta jpm.