Teraviljakasvatajatel käes arupidamise aeg

Homme, 28. märtsil algusega kell 10 Põltsamaa kultuurikeskuses toimuv Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2013 käsitleb traditsiooniliselt teraviljasektori hetkeseisu ja momendi aktuaalsemaid teemasid.

”Vaatamata äärmiselt ebasoodsatele koristustingimustele koguti eelmisel aastal kõigi aegade suurim rapsisaak – 162,6 tuhat tonni, ning teravilja kogusaak 993,8 tuhat tonni jäi kõigi aegade kõrgeimale kogusaagile alla vaid paari tuhande tonniga. Suure saagi alusteks võib lugeda saagi kujunemist soodustanud ilmastikutingimusi, saagikamate taliviljade suurt osa külvipinnas ning meie põllumeeste tõusnud teadmisi ja suurenenud tehnilist võimekust. Põllumehi rõõmustasid suurte saakidega kaasnenud kõigi aegade kõrgeimad viljahinnad,” tõdeb EPKK teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel.

Teraviljakasvatuse kasumlikkuse tõusu piirasid niisketes koristustingimustes keskpäraseks või madalaks jäänud kvaliteet ja järjest suurenenud tootmiskulud. Viimaste aastate suurenenud teraviljade külvipind ning kasvanud kogusaak on Eestist teinud püsivalt teravilja eksportiva riigi.

Muutlikul teraviljaturul edukaks hakkama saamiseks vajame senisest enam ühist tegutsemist, aga ka teadmisi rahvusvahelisest teraviljakaubandusest kasvatatud saagi võimalikult soodsaks realiseerimiseks.

Eelmise aasta parimad saagiandjad olid taliraps ja rukis. Kuigi Eesti teravilja saagikus on viimase 10-20 aastaga oluliselt suurenenud ning 2012. aastal saime rekordilised saagid hektari kohta, jääme keskmise saagikuse poolest siiski alla enamikule Euroopa riikidele.

Eestist eksporditi 2011/2012 saagiaastal 36% saagist. Nisu osteti eelmisel aastal kokku 466 tuhat tonni, millest eksporditi 251 tuhat tonni (lisaks 33 tuh tonni nisujahu). Odra kokkuost oli 175 tuhat tonni ja eksport 85 tuhat tonni.

„Eesti muutumine stabiilseks viljaeksportijaks tekitab meil vajaduse orienteerida oma tootmist, lähtudes välisturgude nõuetest. Oluline on kasvatada selliseid sorte ning kvaliteeti, mida mujal soovitakse osta,“ ütleb Copenhagen Merchants maakler Indrek Aigro. Kui välja arvata Euroopat kimbutanud viimaste nädalate külmad ilmad, võib hetkeolukorda maailmas tema arvates lugeda rahuldavaks. Ees ootav kevad ja suvi saavad maailma viljavarudele ja seeläbi ka viljahindadele olema kriitilise tähtsusega. Olukorras, kui viljavarud on tarbimise suhtes väga madalad, avaldab iga põud ja ikaldus viljahindadele teravat mõju.

Lõppfaasi on jõudmas arutelud ELi uue eelarveperioodi üle, milles Eesti jaoks üks tähtsamaid aspekte on põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine.