„Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteise miljoni tonni piiri. Kindlasti on hea saagikuse üheks põhjuseks aina paremad sordid ja kvaliteetsem seeme. Siiski näitab statistika, et sertifitseeritud teraviljaseemet kasutakse vaid väiksel osal külvipinnast,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kvaliteetse, Eestis katsetatud ja meie kliima- ning mullastikutingimustesse sobiva sordiseemne kasutamine võimaldab saada toodangust suuremat tulu ning vähendada kulutusi taimekaitsevahenditele. Sertifitseeritud seemne laialdasem kasutamine teraviljakasvatuses aitaks sektori konkurentsivõimet oluliselt tõsta.“

Kvaliteetsel teraviljaseemnel kindlasti ka ekspordipotentsiaali. „Teraviljale on viimastel aastatel jõuliselt uusi turgusid otsitud ning möödunud aastal viidi juba üle poole kodumaisest teraviljasaagist välismaale. Kuid eduka teraviljakasvatusmaana on Eestil oluline potentsiaal kindlasti ka teraviljaseemne ekspordis, mis ekspordiartiklina on suurema lisandväärtusega ning võimaldaks saada paremat hinda. Samas ei peaks me piirduma ainult teraviljaseemnega, vaid vaatama kogu seemnemajanduse potentsiaali,“ lisas Kruuse.

15.-21. juunini Tallinnas toimuv Rahvusvahelise seemnekontrolli assotsiatsiooni ISTA 31. kongress toob Eestisse üle 300 teadlase, seemnetootja ja seemnekontrolli asutuse juhi enam kui 40 maailma riigist.

Tallinnas toimuva kongressi peateemaks on “Progress in seed testing and seed quality improvement through science and technology”. Kongressil käsitletakse seemnekontrolli kvaliteedi parandamise võimalusi, seemnete idanevuse ja seemnepuhtuse kontrolli, seemnete kvaliteeti mõjutavaid keskkonnategureid, rakulisi ja molekulaarseid meetodeid seemnete kvaliteedi määramisel, geneetilise ressursi säilitamist.