Tihased on endiselt arvukaim talvine linnuliik
Kõige arvukam linnuliik oli neljandat aastat järjest rasvatihane, kes esines enam kui 96% vaatluskohtadest ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli põldvarblane.
Enamike liikide puhul ei toimunud arvukuses ja kohtamissageduses olulisi muutusi, suurimad tõusjad olid invasioonilinnud pasknäär ja suur-kirjurähn.
Liigiline mitmekesisus tõusis mullusega võrreldes lausa seitsme liigi võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide tõttu. Nii nähti vaatluskohtades tosinat tamme-kirjurähni, kaheksat hallõgijat, nelja roherähni, kahte vesipappi, ühte käblikut ja tänavusele talvele iseloomulikult ka ühte männileevikest. Röövlindudest külastas vaatluskohti peale tavapärase raudkulli (49), kanakulli (13) ja hiireviu (6) üheksas kohas ka värbkakk ning ühes kohas vaadeldi händkakku ja merikotkast.
Vaatluskohti oli tänavu 207 omavalitsusest, mis on 12 võrra rohkem kui mullu. Vaatlejate ja vaatluskohtade hulk on neljandat aastat toimunud vaatlusel võrreldes 2010. aastaga enam kui kahekordistunud, mullusega võrreldes kasvas osavõtt neljandiku võrra. Oma vaatlused edastas 2501 linnusõpra 1817 paigast üle Eesti, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.
Talvist aialinnuvaatlust toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
