Toetatud vabatahtlik metsakaitse
Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Metsaomanik, kelle metsas on vääriselupaik, saab sõlmida selle kaitseks lepingu Erametsakeskusega (EMK), kes hüvitab metsaomanikule metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud.
Vääriselupaiga kaitse lepingu alusel makstava tasu (isikliku kasutusõiguse tasu) määra arvutamisel leitakse kasvava metsa väärtus. Hinna määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina RMK metsamaterjali müügistatistikat ja raiekulu andmeid ning likviidse puidukoguse määramisel metsa takseerimise andmeid. Tasu maksab EMK omanikule 20 aasta vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.
Kuidas lepingut sõlmida?
Enne, kui hakata taotlema vääriselupaiga kaitse lepingu sõlmimist, tuleb endale selgeks teha, kas konkreetne vääris-
elupaik on kantud metsaregistrisse (metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse). Kuni see on tegemata, ei saa lepingut sõlmida.
Kui vääriselupaik on registris, tuleb huvilisel metsaomanikul pöörduda kõigepealt keskkonnateenistusse. Seda on võimalik teha aasta ringi.
Keskkonnateenistus kontrollib vääriselupaiga olemasolu ja vormistab kontrollakti. Seejärel sõlmitakse vormikohane akt teenistuse ja omaniku vahel. Erametsaomanik kinnitab allkirjaga, et aktis märgitud andmed on õiged ning ta on nõus andmete edastamisega
EMKle ja notarile.
Kinnisasja omanikuga sõlmitakse notariaalselt leping 20 aastaks. Samaks ajavahemikuks koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks.
Notariaalse lepingu sõlmimist korraldab EMK, ent vääriselupaiga säilimist hakkab kontrollima keskkonnateenistus. Kaasnevad riigilõivud (lepingu sõlmimisel ja kinnisasja koormamisel isikliku kasutusõigusega) ja notaritasu maksab EMK.
Hüvitist maksab EMK omanikule lepinguaja vältel iga-aastaste võrdsete maksetena.
Erametsaomaniku kohustused
Lepingus olevad tingimused tulenevad metsaseadusest, keskkonnaministeeriumi määrusest nr 22 ja muudest õigusaktidest. Erametsakeskuse poolt mingisuguseid lisapiiranguid ei kaasne.
Lepinguga kohustub kinnisasja omanik vältima ja mitte lubama vääriselupaiga alal: metsaraiet (v.a erakorralised raied keskkonnateenistuse nõusolekul), lamapuidu eemaldamist, metsakuivendust, metsateede ehitust, metsa uuendamist, samuti telkimist ja lõkke tegemist.
***
Erametsakeskusele tuli keskkonnaministeeriumilt lepingute sõlmimine üle 2007. aasta juunist. Sellest ajast on sõlmitud kokku 124,5 hektaril asuvate vääriselupaikade kaitseks 48 lepingut kogusummas 13,34 mln krooni.
Vääriselupaiga olemasolust on võimalik teada saada keskkonnateenistusest, Erametsakeskusest või Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse veebilehelt http://register.metsad.ee/avalik/.
Lisainformatsiooni saab Erametsakeskusest tel 683 6051 või Eestimaa Looduse Fondi portaalist http://www.elfond.ee/teemad/mets/vep.
Allikas: Ajakiri Sinu Mets
