Toiduhindade kujunemist mõjutab kõige enam Hiina

Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5% piiresse, sest tootmise laiendamine on piiratud. Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, selgub OECD ja FAO prognoosist aastateks 2013-2022.

Hiina toiduainetööstuse kiire areng ja inimeste kasvavad sissetulekud mõjutavad üha enam maailma turgude hinnataset ning prognoos näitab, et 2022. aastaks suureneb Hiinas piimatoodete import 60%, millest ligi 90% moodustab piima- ja lõssipulber.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul joonistub prognoosist Eesti piimandussektori jaoks välja ekspordivõimalus Hiinasse.

„See oleks Eesti piimandussektori jaoks väga selge võimalus,“ rääkis Šank.

Ülemaailmne piimatoodang suureneb aeglasemalt kui seni, sest söödapõhist süsteemi mõjutab sööda kõrge hind ning karjamaapõhist süsteemi konkurents maa- ja veeressursside üle.

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul kasvab järgmisel kümnendil maailma põllumajandustootmine keskmiselt 1,5% aastas.

Tootmise kasvu piiravad raporti järgi põllumajandusmaa puudus, kerkivad tootmishinnad ja üha karmistuvad keskkonnanõuded. Tootlikkuse aeglustunud kasv ja samal ajal suurenenud nõudlus toidu järele hoiavad teravilja, elusloomade ning biokütuste hinnad ajaloolistest tasemetest kõrgemal ka eelseisval kümnendil.

Järgmise 10 aasta jooksul prognoositakse etanooli tootmises 67% tõusu, kusjuures biokütusteks kulub kogu maailmas toodetud suhkruroost ligi 28%, taimsetest õlidest 15% ja jämedast koorimata teraviljast 12%.

Arenguriikide osakaal kogu maailma lihatoodete tootmise suurenemises on 80%, millest omakorda 50% moodustavad linnulihatooted.

Raportis prognoositakse ka vesiviljelustoodangu (nt kalakasvatused) 35% tõusu.