Tomatikasvataja on pettunud: kolibakterikahju ei taheta korvata
“Esitasime PRIA-le neli teadet, ainult kaks loeti kõlblikuks,” ei varja ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter pettumust. Köögivilju kasvatatakse ettevõttes 4,5 ha suurusel katmikalal, tomatite all on sellest 1,5.
Kogenud köögiviljakasvataja ei mõista, milles asi, sest kõik neli teadet on sisult ühesugused – annavad teada turulanguse tõttu hävitamisele saadetud tomatitest. Erinevad vaid kuupäevad.
Ametnikud lugesid kõlblikeks üksnes 20. ja 28. juunil vormistatud teatised, 13. ja 16. juuni kuupäevadega paberid heideti
kõrvale.
Euroopa Komisjoni tagasiulatuva jõuga määrus, mis lubab liikmesriikide köögiviljatootjatele kolibakteri puhangu tõttu erakorralist abi anda, ilmus 18. juunil. Sellele tuginedes andis põllumajandusminister kümme päeva hiljem välja õigusakti, mis juhatab, mida peavad tegema
Eesti köögiviljakasvatajad, kes kolibakteri tõttu kahju kannatasid.
Segadus kuupäevadega
EK määrus ütleb, et saamata jäänud tulu hüvitatakse tomati, kurgi, salati, paprika ja suvikõrvitsa puhul. Hüvitist makstakse koguste eest, mis jäid müümata ning on seetõttu kas turult kõrvaldatud või koristamata jäänud. Summa arvutatakse 2007. aasta hindade järgi ning toetusena makstakse välja sellest pool.
Liikmesriikides, kus on olemas tunnustatud tootjaorganisatsioonid, kogutakse tootjatelt teatisi ja makstakse ka toetust nende kaudu. Meil selline katusorganisatsioon puudub, asjaga tegelevad põllumajandusministeerium (teavitab tootjaid ja avalikkust), põllumajandusamet (kontrollib üle hävitamisele mineva kauba) ja PRIA (võtab vastu taotlused, maksab välja toetuse).
“Komisjoni määruses on täiesti selgelt kirjas, et hüvitist makstakse 26. maist kuni 30. juunini tekkinud kahju eest,” viitab Kalle Reiter, kellele heidetakse ette, et ta saatis esimesed kaks partiid riknevaid tomateid prügimäele, ilma et põllumajandusameti inspektorid neid kontrollida oleks saanud. Samas polnud ametnikel vajadust ega õigust seda enne Euroopa Komisjoni ega meie põllumajandusministri määruse ilmumist teha.
“Kuidas ja kus ma oleksin pidanud sel ajal, kui kontorites alles dokumente koostati, neid riknevaid tomateid säilitama?” imestab Reiter. Ka prügimäele polnud ülevalminud vilju võimalik korraga vedada. Kohe oleksid inimesed kottide ja korvidega platsis olnud ja tomatid turule tagasi või kodudesse laiali tassinud. Nii saadetigi iga päev bioloogiliste jäätmete prügimäele paar-kolmsada kilo tomateid.
Tavaliselt on tipphooajal päevane korje Sagros kolm-neli tonni. Nüüd aga tuli just siis, kui saak valmima hakkas, prügimäele vedada seitse tonni tomateid.
Õppetund, mis ei unune
Reiteri arvates on meie ametnikud taas üle reageerinud ning käituvad kohaliku tootja suhtes kui mitte just vaenulikult, siis ebasoodsalt kindlasti.
Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller lükkab selle arvamuse aga ümber: “EK määrus sätestab selgesõnaliselt, et turulanguse tõttu hävitamisele saadetava köögivilja peavad inspektorid füüsiliselt üle kontrollima. Vaatama üle kogused ja määrama kindlaks turustusklassi.”
Sedasama selgitati Eesti ametnikele ka siis, kui nad Sagro juhtumile viidates Euroopa Komisjonist nõu küsisid. Algul arvasid nemadki, et tagantjärele hüvitatakse saamata jäänud tulu ka nende köögiviljade osas, mis enne inspektorite kontrollreide prügimäele jõudsid.
Miller vabandab, et aeg määruse rakendamiseks on olnud liiga napp ning sellest tekkisid ka möödarääkimised ja arusaamatused.
Hoolimata selgitustest, tunneb Kalle Reiter, et tootjat ei usaldata. “Justkui oleksin ma mingi pätt! Kui oleksin saanud, oleksin need tomatid ju maha müünud,” ütleb ta.
Paraku langesid kolibakteri puhangu tõttu Euroopas tomatihinnad nii madalale, et kohalikku kallimat toodangut tellisid mais-juunis vaid üksikud kauplused. Enamik müüs sissetoodud odavaid tomateid, mida hinnatundlik tarbija eelistas. “Hoolimata sellest, et need üleküpsenud ja pikka transporti taluma pidanud viljad kohati lausa hallitasid ja mädanesid lettidel,” ütleb Reiter, kes sellele kauplustes paaril korral ka müüjate tähelepanu juhtis. Sagro kasvuhoonetes valmisid tomatid aga omasoodu ja nii nad lattu seisma jäidki.
Kuigi toetusena võib ettevõte tagasi saada vaid väga väikese osa sellest, mis ta nendesamade tomatite müügist oleks teeninud, Reiter pessimismi langeda ei kavatse. “Sain lihtsalt järjekordse õppetunni.”
Kaks viimast partiid Sagro ladudesse seisma jäänud tomateid kontrollis põllumajandusameti inspektor kast- ja grammhaaval üle, kulutades selleks kaks ja pool tundi. “Teatiskõlblikeks” tunnistati 5207,4 kilogrammi tomateid. See, kas ja kui palju nende eest ka tegelikult toetust makstakse, selgub sügisel.
