Tootja asemel määrab piimahinna kaupmees

11. augustil toimus Tartus Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) poolt korraldatud Piimakonverents, kus osales 116 piimatootjat, kes toodavad 63,4% Eesti piimast. Konverentsil võeti vastu deklaratsioon, kus on kokku võetud praegune turuolukord ja piimatootjate valupunktid ning nõudmised.

Konverentsi deklaratsioon

Maailmaturul on toidu hinnad tõusnud alates 2000. a 75% (Maailmapank, 2008). Piima jaehind on tõusnud 2007. a, võrreldes aastaga 2000 enam kui 2,5 korda (Food Outlook, FAO, juuni 2008).

Piima osatähtsus Eesti põllumajandusestootmises on 33,1%, ELis aga 13,7%. Toorpiima müügikäive Eestis oli 2007. a 2,5 miljardit kr, keskmise hinnaga 4,2 kr/kg, kokku 593 000 tonni. Eesti piimatööstuste käive oli 2007. a 4,8 miljardit kr, ekspordi osa sellest 2,1 miljardit krooni.

2008. a on Eesti põllumajanduse kõige konkurentsivõimelisema valdkonna - piimatootmise - jätkusuutlikkus kriitilisel piiril. Piima kokkuostuhinnad ei kata sisendite hinna kasvu. Keskmine piima omahind on tänaseks tõusnud 5 kr/kg (Eesti Maaülikool), kokkuostu hind on aga keskmiselt vaid 4,2 kr kilogrammi. Euroopa Piimatootjate Liidu hinnangul on sisendid ainuüksi 2008. a esimesel poolaastal kallinenud 8%. Samal perioodil on aga piima varumishind langenud 24%.

Töötleja ja kaupmees on turukõikumiste mõju maandanud seni peamiselt põllumehe õlgadele. Väärtusahelas tootmine - töötlemine - turustamine ei ole kasumi jaotus õiglane. Näiteks 2,5% rasvaprotsendiga kilepiima hind kauplustes kallines 2008. a maikuus eelmise aastaga võrreldes 66,4%, samal ajal tõusis toorpiima kokkuostuhind vaid 26%. Kui piima kokkuostuhind langes 2008. a aprillis-mais 7,1%, siis poepiima hind ainult 0,1% (EKI, 2008). Tooraine-, tööjõu- ja energiakulude kasv põhjustas 2007. a vaid kolmandiku piimatoodete tööstusest väljamüügihindade ja poole jaehindade tõusust kauplustes (EKI, 2007). Tegeliku hinna määrab kaupmees, millest tootjani jõuab väiksem osa.

Tootjad suudavad tekkiva miinuse osaliselt kompenseerida EL otsetoetuste ja piimakvoodi toetuse abil, enamus piimatootjaid kasumit ei teeni. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on 2006. a tootmis-, töötlemis- ja turustamisahelas tootjate marginaal langenud u 9%, kaupmeestel aga tõusnud 5%. Selline olukord ei võimalda piimatootjatel tulevikus enam investeerida.

Eestis on rekonstrueeritud 111 piimafarmi, tööle on rakendatud 17 lüpsirobotit. Kõigile nõuetele vastavates lautades on vaid 35% lüpsikarjast. Investeerida on vaja veel 4,6 miljardit kr, millest EL Maaelu arengukava toetused aitaksid katta vaid u 400 mln krooni. Eesti piimatootmisele tooks korvamatud kahju ja halvendaks veelgi meie konkurentsivõimet koalitsioonilepingus kokkulepitud ELi toetuste (nn top-upi) võimalik vähendamine järgmise aasta riigieelarves.

Eesti põllumees tahab oma rahvale anda võimalikult soodsa hinnaga toitu. Me toetame EL ÜPP jätkuvat reformimist ja piimakvoodi kaotamist. See nõuab aga tarku ja kaalutud otsuseid nii tootjatelt kui ka riigilt, et olla valmis konkurentsiolukorra muutusteks. Soovime, et tootmisele mõeldud ELi toetused oleksid suunatud eelkõige efektiivse ja jätkusuutliku tootmise toetamiseks - Eesti tarbija ei pea kinni maksma ebamajanduslikkust.

Muutuma peavad ka Eesti piimatööstused, mis on ebaefektiivsed. Eesti piimatööstused töötlevad päevas ühe töötaja kohta 716 kg piima, Soomes aga näiteks 1115 kilogrammi.

Arvestades eeltoodut, Eesti piimatootjate konverents, otsustab:

1. Moodustada üle-Eestiline piimatootjate koostöökoda, et mõjutada ise oma majanduslikku käekäiku. Koostöökoda ühendab Eesti piimaühistuid ja tootjaid, selle eesmärgiks on ühiselt pakutava toorpiima mahu suurendamine, osaline eksporditegevuse koordineerimine tootjate poolt ja piimahinna läbipaistvuse kujundamine. Kaalutakse ka tootjatele kuuluva töötlemisettevõtte ehitamist või ostmist.

1. Teeme Põllumajandusministeeriumile ettepaneku vaadata üle Maaelu arengukava võimalused farmide rekonstrueerimiseks ja uute ehitamiseks ettenähtud investeeringutoetuste mahu suurendamiseks. Piimakvoodi kaotamise järgselt 2015. a peavad kõik Eesti piimafarmid olema senisest konkurentsivõimelisemad.

Eesti piimatootjad ei soovi, et tänaste arengute jätkudes lõpetaksid oma tootmise sajad väiketootjad ja suuremad piimatootjad müüakse investeeringuvajaku tõttu välismaistele ettevõtjatele. Me tahame uskuda Eesti oma piimatootmise jätkusuutlikkusse.

Toit - leib, piim ja liha on meie põline rikkus, julgeolek ja tervis ning kindlustunne tuleviku ees.