„Puidutööstus on suurim kaupade netoeksportija teiste tegevusaladega võrreldes ja samuti kõige rohkem kaupade netoeksporti kasvatanud tegevusala alates 2009. aastast,“ märkis Mait Kaup. „Ettevõtjad prognoosivad eksportmüügi osakaalu püsimist käibes varasemaga samal, 73% tasemel.“

„Meie küsitluses osalenud puidutööstuse ettevõtete eksport on välisturgude lõikes hästi hajutatud,“ ütles Kaup. Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse Soomet, mis moodustab kogu müügimahust siiski vaid 16%. Järgnevad Saksamaa, Rootsi, Norra ja Läti. Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Suurbritannia turg, mida plaanib sihtida iga neljas puidutööstur.

Mait Kaup kinnitas, et puidutööstuse tootmisvõimekus on paranenud: „ Swedbanki küsitlusele vastanud puidutööstusettevõtjad planeerivad tänavu investeeringuid enam, kui tööstusettevõtted keskmiselt. Investeeringute teravik on suunatud efektiivsuse kasvatamisele, väga selgelt on tähelepanu alla võetud ka tootearendus.“

Mitu aastat püsinud tööjõupuuduse märkisid puidutöösturid ära ka tänavuses uuringus kui ettevõtte arengut piirava teguri. „Et olukorda leevendada ja konkurentsivõimet parandada on oma tootmise IT abil automatiseerinud või plaanib seda teha rohkem kui kolmandik puidutööstuse ettevõtjatest,“ ütles Kaup. „Ometi pole automatiseerimine tööjõu vajadust oluliselt vähendanud, vaid pigem struktuurselt muutnud. Lihttööliste asemel kasvab aasta-aastalt nõudlus spetsialistide järel, kes oskavad ümber käia keerukate ja kallite masinatega.“

Swedbank viis tänavu kevadel juba viiendat aastat järjest läbi ülevaatliku Eesti tööstusettevõtete uuringu. Viimases uuringus osales 370 siinset tööstusettevõtet. Puidutööstuse ettevõtteid oli nende hulgas 61, kes annavad üheskoos tööd 4627 inimesele ja esindavad 605 miljoni euro suurust sektori müügikäivet.