Otsetoetused on pindalatoetused ja loomatoetused.

Pindalatoetusi makstakse põllumajandusettevõttele tema kasutada oleva maa hektarite alusel. Kõik maaomanikud saavad ühtset pindalatoetust, lisaks toetatakse põllukultuuride kasvatamist.

Kes on võtnud kohustuse toota mahedalt või keskkonnasõbralikult, saab keskkonnatoetust.

Loomakasvatustoetusi makstakse PRIA registris olevate loomade — veiste, ammlehmade ja uttede — ning piimakvoodi liitri kohta, aga ka loomade karjatamiseks ja ohustatud tõugu loomade kasvatamiseks.

Suurimad otsetoetuste saajad olid 2009. aastal OÜ Estonia, Aravete Agro, Väätsa Agro, Tartu Agro, Sadala Agro, AS Perevara, OÜ Halinga, Põlva Agro. Need on firmad, kes harivad kõige rohkem maad ja kasvatavad kõige rohkem loomi. Seetõttu on suur toetus loogiline.

Investeeringutoetusi saab ehituse või ostu eest

Investeeringutoetust saavad ainult need ettevõtjad, kes on midagi uut ehitanud või ostnud, olgu see siis uus laut, talumeierei, seadmed, kombain.

Ettevõtjal on aega teha investeering ära kahe aasta jooksul. Loomakasvatusehitise investeeringumeetmel pikendati seda tähtaega 3–4 aastale, kuna näiteks lauda ehitamine nõuab üsna suurt väljaminekut.

Investeeringutoetus makstakse välja mitte toetuse määramise hetkel, vaid siis, kui asi juba ostetud või valmis ehitatud on.

“Investeering tuleb ära teha oma või laenuraha eest ning esitada PRIA-le kuludokumendid,” selgitab Maris Sarv-Kaasik. PRIA kontrollib objekti üle ja kui kõik on korras, maksab toetuse välja.

Suurimaid investeeringutoetusi said põllumajandustootjatest Miiaste POÜ, Valjala POÜ, Kesa Agro, Kaiu LT ja Haameri talu. Kolm esimest ehitasid robotlauda, Kaiu vabapidamislauda, Haameri talu sigala võimsusega 10 000 peekonit aastas.

“Põllumehi, kes selliste liha- ja piimahindadega investeerivad, pole sugugi palju,” tunnustab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Kuldsetel aegadel on investeerijaid palju. Praegu, majanduse madalseisus, on vaja investeerida selleks, et majandust elavdada ja nemad on sellele vundamendi loojad.”

Mullused toetused olid üldreeglina väiksemad kui 2008. aasta omad. “2009. aasta toetussummad on vähenenud investeeringutoetuste arvelt,” kommenteerib põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Raha on aega kasutada 2015. aastani

Investeeringutoetuse saamine sõltub omaosalusest. Kuna toodangu hinnad olid madalad ning laenu raske saada, nappis tootjatel raha. Esimesed kaheaastased tähtajad investeeringu tegemiseks on tänavu aprillis ja seni on toetusteks määratud summad justkui broneeritud.

Maaelu arengukava (MAK) eelarve 14,47 miljardit krooni on ette nähtud aastateks 2007–2013. Kolme esimese aastaga on välja makstud 20%. Kuna investeeringuid saab lõpetada veel kaks aastat pärast toetusperioodi lõppu, saab lõpliku otsuse, kas põllumehed on võimelised oma toetusi ära kasutama või ei, teha alles aastate pärast.