Tori hobune on üks müüt

 (2)
                     
Tori hobune on üks müüt
MTÜ Vana-Tori Hobuse Ühingu perenaine Ute Wohlrab on õnnelik – vanatüübilistest tori hobustest huvituvate inimeste arv suureneb iga päevaga.
Foto: Ago Ruus

Kui kaasaegne eestlane kusagil laadaplatsil või ratsavõistlusel hobust kohtab, on tõenäosus, et ette juhtub tori tõugu hobune, üsna väike.

Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) räägib puhtatõulistest ja meie puhasaretatud tori hobustest. Puhtatõuline on loom siis, kui ta on aretusprogrammi järgi aretatud. Ka holsteini või hannoveri järglane võib olla puhtatõuline tori hobune, sest nende tõugude täkud olid omal ajal kogu tori tõule tunnustatud. Puhasaretatud looma puhul pole mitme põlvkonna vältel võõrast verd lisatud. Põlvkondade arv on kokkuleppeline. Tori tõugu hobuste välimus oli enne 1980ndaid, kui hakati katsetama teiste tõugude täkke, silmatorkavalt ühtlane. Nüüd on see kadunud. Väga veider, et tori hobuste tõuraamatud pole avalikud. Täkkude puhul leiab aretaja EHSi kodulehelt vaid isa, ema ja emaisa nimed. Õigete paaride valimisel on aga olulised ka kaugemad esivanemad, veresus, jõudluskatsete tulemused, füüsilised näitajad, järglased jm.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Viljelusvõistlused andsid tagurpidi tulemuse
Viljelusvõistlus on oma eluõigust tõestanud Soomes 20, Eestis 10 ja Lätis 5 aastat. Läti võistluse lõpupidu peeti eelmisel nädalal Rumene lossis.
Tänavusel viljelusvõistlusel said lätlased kehvemaid saake kui meie, soomlased aga paremaidki.
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.